Spetsialist: paljud jalgratturid ei tunne liikluseeskirja ja siis pole õnnetus kaugel

Foto pole antud õnnetusega seotud. Foto: Arvo Meeks

Liiklusspetsialist Riho Terepingi sõnul satuvad jalgratturid õnnetustesse peamiselt kahel põhjusel – autojuht kas ei märka neid või siis eksib jalgrattur ise liikluseeskirja vastu.

Autokoolis OÜ Autosõit jalgrattakoolitusi korraldav Tereping rääkis Postimees.ee´le, et paraku ei tunne paljud täiskasvanud jalgratturid liikluseeskirja, lastest ja noortest rääkimata.

«Õnneks see mentaliteet on muutumas, aga paraku jah, sageli on traagilise õnnetuse põhjustajaks jalgrattur ise, kes kas ei tea või ei järgi eeskirju,» leidis Tereping.

Loomulikult peaksid ka autojuhid tema sõnul jalgratturitega palju rohkem arvestama ja neid märkama, kuid ratturid ise saavad samuti enda turvalisuseks palju ära teha.

Näiteks on Terepingi sõnul probleemiks, et jalgratturid pole teinud end helkurite abil piisavalt nähtavaks ja jalgrattad ei vasta nõuetele ehk teisisõnu pole neil näiteks hämaras ja pimedas sõitmiseks ettenähtud tulesid.

«Kõige paremini saab end liikluses nähtavaks teha kindlasti helkurvestiga,» märkis koolitaja. Selleks, et võimaliku õnnetuse korral oleksid tagajärjed jalgratturile võimalikult leebed, peaks rattur tema sõnul kindlasti kandma kiivrit ja kaitsmeid.

Tereping tõdes, et enamasti eksivad reeglite ja nõuete vastu nö tavasõitjad, kes käivad rattaga poes või kasutavad seda muudeks argipäevasteks toiminguteks. Sportlased on tema hinnangul palju hoolsamad sõitjad.

Jalgratturite ohutusele pöörab tähelepanu ka uus liiklusseadus, mis muu hulgas muudab kiivri kasutamise kohustuslikuks kuni 16. eluaastani. Samuti muutub kohustuslikuks tagatule kasutamine halva nähtavuse korral ning ülekäigukohas tohib liikleja ratta seljast maha tulemata teed ületada vaid juhul, kui ta liigub jalakäijatega samas tempos.