Et öises vahetuses töötades raha teenivad tudengid esimestes loengutes ei tukuks või et päevase töö tõttu ei jäädaks loengutest hoopis kõrvale, soovib haridusminister Jaak Aaviksoo, et kõrgharidus oleks tasuta vaid õigel ajal lõpetavatele tudengitele.
Aaviksoo jätaks eluaegsed tudengid tasuta hariduseta
Kui endise haridusministri Tõnis Lukase väljavahetamine Jaak Aaviksoo vastu näis paljudele IRLi põlisliikmetele ebaõiglase jõudemonstratsioonina, siis jõudu oli selles otsuses küll. Nimelt nii palju, et Lukasest jõulisem Aaviksoo hakkaks põhjalikult meie kõrgharidust analüüsima ja tulevikuküpseks vormima.
Valijatele antud lubadus – tasuta kõrgharidus kõigile – on väga selgelt meeles, IRLile tuletatakse seda meelde ja pääsu pole. Lubadus on sees ka koalitsioonileppes ning kell ei tiksu üksnes Aaviksoole, vaid kõigile kõrgkoolidele. Eriti aga tasulistele erakõrgkoolidele, mis peavad praegu tunnistama tudengite nappust, kuna riigi poolt täit selgust tasuta kõrghariduse vormi asjus pole.
Postimehe andmetel peaks Aaviksoo astuma täna IRLi riigikogu fraktsiooni ette, et tutvustada oma esialgset tegevuskava. Minister ei soostunud eile oma plaane Postimehele veel avama. «Aaviksoo tutvustab fraktsioonile tasuta kõrghariduse ettevalmistuse hetkeseisu,» jäi ka IRLi pressiesindaja Rauno Veri üldsõnaliseks.
Postimehe andmetel on üks Aaviksoo selgemaid kavasid see, et suurendamaks kvaliteetse hariduse omandajate hulka, peaks haridus olema tasuta kõigile neile, kes õpivad ettenähtud tempos ehk saavad näiteks bakalaureusekraadi nõutud kolme aastaga.
Kel tekivad võlad või kes kipuvad end ülikoolipinki unustama kuueks-seitsmeks aastaks, need peavad hakkama ise maksma. Nii antakse hõlpu riigi rahakotile ja teenivad ka ülikoolid, aga IRLi peamine lähtekoht on järgmine: ülikoolis käimine ongi nagu täiskohaga töötamine, mil keskendutakse ainult õppimisele, elatakse õppelaenust ega käida raha teenimiseks tööl, sest see võib tudeerimist segama hakata.
Peaminister Andrus Ansip tõdes Postimehele, et nende ette ei ole Aaviskoo plaan veel jõudnud, kuid võimuliit käitub vastavalt koalitsioonileppele. Ta nentis, et kuigi me kulutame haridusele seitse protsenti SKTst ja oleme Euroopas selle näitajaga eesotsas, on nurinat ja rahulolematust meie endi seas liiga palju.
«Siis tuleb vaadata, mida süsteemis muuta, et rahulolu Eestis suureneks,» lootis Ansip Aaviksoo tööle. Küll aga oli ta seda meelt, et tudengeid töölkäimisest kunstikult eemal hoida ei ole kuigi mõistlik.
«Mina küll ei võitleks ülikooli kõrvalt töötamise vastu,» leidis Ansip. «Põhjamaade kultuuris on normaalne, et tudengid töötavad ka ülikooli ajal.»
Võimuleppes on kirjas, et muudatused hakkavad kehtima 2012. aastast.