Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on Eesti varjupaigataotlejad valdavalt need, kes loodavad saada parema elu peale ning seda pigem meie rikkamates naaberriikides.
Vaher: Eestist küsivad varjupaika ikkagi hea elu himustajad
«Varjupaigataotlejate sulandamisest meie ühiskonda ei ole mõtet rääkida, sest nende tegelik sihtmärk on liikuda Eestist kibekiiresti edasi eelkõige Skandinaaviasse või Lääne-Euroopasse,» rääkis Vaher Postimees.ee’le.
«Suur enamus neist pühivad Eesti tolmu jalgadelt kohe, kui neile on seaduse mõttes antud varjupaik.»
Vaheri sõnul on varjupaiga ja immigratsiooni problemaatika ka Eesti jaoks üha tõusva tähendusega, sest mida rohkem tõuseb meie üldine elatustase, seda ligitõmbavamaks muutume ka varjupaigataotlejatele sihtriigina.
«On selge, et suhtumine varjupaigataotlejatesse ei saa ega tohigi olla üheplaaniline. Nende suur enamus ei kvalifitseeru mingite poliitiliste põgenikena, vaid on tulnud Euroopast otsima paremat elujärge.»
Vaher nõustus Eesti inimõiguste keskuse kriitikaga selles osas, et praegune Peipsi põhjaranniku lähedal Illukal asuv varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus ei vasta tegelikele ootustele, ja lisas, et sellega seotud probleemid on teada.
«Esmast kaasaegsetele nõuetele vastavat vastuvõtukeskust Eestil täna ei ole, aga see tuleb kindlasti lähiajal rajada.»
Täna oma aastaraamatu avaldanud Eesti Inimõiguste Keskus peab sobimatuks seda, et meie riik saadab siia sattuvad põgenikud Venemaa piiri äärde inimasustusest võimalikult kaugele, mistõttu kutsub üles põgenike vastuvõtukeskust «tsivilisatsioonile lähemale» kolima.