Rahvusraamatukogu: digiarhiivis on üle 3000 tasuta raamatu

Rahvusraamatukogu. Foto: Peeter Langovits.

Rahvusraamatukogu e-kogude peaspetsialisti Kairi Felti sõnul on rahvusraamatukogu digitaalarhiivis üle 3200 tasuta kättesaadava raamatu ja see arv suureneb pidevalt.

Lisaks rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR (digar.nlib.ee) leiab tasuta sisu näiteks Tallinna Ülikooli E-aidast, Tallinna Tehnikaülikooli digikogust, Tartu Ülikooli D-space’ist, Kirjandusmuuseumi Kivikesest ja veebisaitidelt nagu e-raamatukogu.com.

Lisaks kogub rahvusraamatukogu alates 2000. aastast infot veebis olevate Eesti võrguväljaannete ning sealhulgas ka raamatute kohta.

Rahvusraamatukogu kogude direktori Ülle Talihärmi sõnul on rahvusraamatukogu ja Amazoni erinevus selles, et Amazonis on e-raamatud, kuid rahvusraamatukogu produtseerib digitaalkoopiaid.

«Avaldamise põhimõte on meil küll sama, kuid meil ei ole siin taga müügimudelit,» sõnas ta.

Rahvusraamatukogu digiteerimise peaspetsialisti Krista Kiisa sõnul saab autoriõiguse alt vabast tervikteosest digitaalkoopia tellida iga huviline EOD (eBooks on Demand) teenuse raames (http://www.nlib.ee/eod, http://books2ebooks.eu).

Kiisa selgituste kohaselt tasub esimene tellija raamatu digiteerimise eest ja panustab sellega kultuuripärandi vabalt kättesaadavusse, sest edaspidi on teos digitaalarhiivist DIGAR tasuta kättesaadav.

Praegu osutatakse EOD-teenust Euroopa Komisjoni toetatava projekti raames, kuid teenuse alushind on 9,55 EUR ja lehekülje digiteerimise hind 0,13 EUR. Nii maksab näiteks 200-leheküljelise raamatu digiteerimine 35,55 EUR.

Kui projekt 2013. aastal lõppeb, võib hind kujuneda umbes 1/3 võrra suuremaks, et katta tööjõukulu.

«Tegelikkuses on see töö veel kallim, kui liidame juurde ka tehnilise taristuga seotud kulud,» nentis Kiisa.

Koolides kasutatava kohustusliku kirjanduse teema on tehnoloogia direktori Mihkel Reiali hinnangul haridus- ja teadusministeeriumi korraldada ja rahvusraamatukogu saaks seda teha nende tellimusel.

Talihärmi selgituste kohaselt peab rahvusraamatukogu ise digiteerimisotsustes lähtuma eelkõige oma kogude säilitamise vajadustest ja muu tehakse jõudu mööda, kui raha selleks jätkub.

Kiisa kinnitusel tasub aga uurida raamatukogudes (http://tallinn.ester.ee/ ja http://tartu.ester.ee) olemasolevaid e-kujul raamatuid, mida saab õppetöös kindlasti kasutada.

Huvipakkuva raamatu kirjes on ka viide täistekstile, kui see on veebis või mõne raamatukogu arhiivis kättesaadav.

Talihärm tõstis ka esile, et kui mõned entusiastid soovivad oma aega ja energiat e-raamatute loomisse kulutada, siis tasuks esmalt jälgida autoriõiguste piiranguid, kuid teha ka koostööd arhiividega, et teineteist mitte dubleerida.

Talihärm rõhutas ka, et kui veebilehed ja portaalid tulevad-lähevad, vahetavad omanikke ja sihtrühmi, siis tasub väljaanded arhiveerida ka eesti trükiste digitaalarhivis DIGAR.

Lisaks on Talihärmi sõnul arendamisel Digiveeb (http://digiveeb.kul.ee), millest võib edaspidi olla abi valdkonna arengute ja koostööga kursis olemiseks.