Vabatahtlikku tööd teeb Eestis üle 50 000 inimese

Vabatahtlike mess Nokia kontserdimajas kestab 7. maini. Foto: Liis Treimann

Poliitikauuringute Keskuse Praxis värskest ülevaatest selgub, et tasustamata vabatahtlikku tööd tegi viimase kahe aasta jooksul 4,5 protsenti eestlastest ehk kokku üle 53 000 inimese.

Kui arvestada, et Euroopas keskmiselt teeb vabatahtlikku tööd 12 protsenti tööjõulisest elanikkonnast, siis on Eestil veel päris palju arenguruumi.

Eestis on 48 protsenti vabatahtlikest mehed ning 52 protsenti naised, ent kui arvestada, et üldpopulatsioonis on mehi 45,4 protsenti ning naisi 54,6 protsenti, teevad mehed vabatahtlikku tööd veidi rohkem. Samas on need erinevused siiski väikesed.

Rahvuse järgi on vabatahtlikud peamiselt eestlased, kes moodustasid 92,6 protsenti kõikidest vabatahtlikest, samas üldpopulatsioonis on eestlaste osakaal vaid 68,8 protsenti. Seega vähemusrahvuste esindajad vabatahtliku tööga pigem ei tegele.

Keskmisest aktiivsemad on noored vanuses 15-24 ning keskealised kuni pensionieelikud. Vähemaktiivsed on pensioniealised, mis ühest küljest on analüüsi ühe autori Risto Kaarna sõnul mõistetav, kuna pensioniealiste gruppi kuulub suur osa kõrgevanuselisi inimesi, kelle töövõime on piiratud.

Teisalt aga on paljudes teistes riikides tema sõnul just pensionärid aktiivsemad vabatahtlikud, kuna neil on oluliselt rohkem vaba aega kui töötavatel inimestel. Seega tasub tema sõnul mõelda, miks Eestis olukord teistsugune on.

Vähem kui 40 protsenti vabatahtlikest tegelesid vabatahtliku tööga korra nädalas või rohkem, 17 protsenti kaks korda nädalas või rohkem.

Ühes kuus tegid regulaarsed vabatahtlikud kokku 1,09 miljonit tundi vabatahtlikku tööd, aastas vastavalt 13,04 miljonit tundi. Keskmiselt ühe vabatahtliku kohta teeb see 20,2 tundi kuus. Kui see tulemus üldistada kogu elanikkonnale, siis keskmiselt on see 0,91 tundi kuus ühe Eesti elaniku kohta.

Kokku tehti Eestis 2010. aastal tööd ligikaudu 800 miljonit tundi, sellest vabatahtlikuna tehtud töötundide osakaal oli 1,6 protsenti.

Vabatahtliku töö väärtus sektori palga meetodil oli mullu 48,4 miljonit eurot aastas ehk 0,33 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Käsitletud hinnangutest on selle näol tegemist kõige täpsema hinnanguga vabatahtliku tegevuse majanduslikule väärtusele. Koos ühekordsete vabatahtlikega ning teadvustamata vabatahtliku tööga on nimetatud väärtus 0,54 protsenti SKP-st.

Võrdluseks võib tuua, et näiteks Hollandis ja Rootsis oli 2002. aastal vabatahtliku töö ja annetuste majanduslik väärtus suhtena SKP-sse 4-5 protsenti; Tansaanias, Norras ja Prantsusmaal 3-4 protsenti. Hilisemaid andmeid vabatahtliku töö väärtuse kohta Euroopa riikides praeguse seisuga paraku pole.