/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/04/05/552434t1h99b3.jpg)
Valitsuse tegevusprogramm järgmiseks viieks aastaks näeb julgeolekuvaldkonnas ette kaitsekulude tõusu kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust juba järgmisel aastal.
Kaitsekulud tõusevad kahe protsendini tuleval aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011-2015 nimetab riigikaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonnas eesmärgiks parimate julgeolekutagatistega riiki.
Eesti peamiste julgeolekutagatistena nimetab programm kollektiivkaitset ja NATOt. Programmi kohaselt tugineb Eesti riigikaitse esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele. Eesti sõjaline kaitsmine on kavandatud kollektiivoperatsioonina.
Eesti julgeoleku tagamiseks näeb programm ette aktiivse panustamise NATO ja ELi ühispoliitikatesse.
Eesmärkidena loetleb programm teiste seas ka NATO õhuturbemissiooni jätkumist ning sellele alalise lahenduse saavutamist, sõjaliste õppuste korraldamist ja neis osalemist ning küberkaitsekeskuse arendamist. Samuti seab programm sihtideks NATO kiire sõjalise reageerimise tagamise ning vastuvõtva riigi toetuse võime arendamise ning alliansi nähtavuse suurendamise.
Kavas on süvendada kaitselast koostööd USAga, sealhulgas operatsioonidel ning samas ka aktiivselt panustada Põhjala ja Balti riikide kaitsealasesse koostöösse, eesmärgiga muuta see peamiseks kaitsekoostöö formaadiks Põhja-Euroopas.
Valitsus tagab dokumendi kohaselt välioperatsioonidel osalemise tasemel kümme protsenti maaväe koosseisust
Riigikaitse arendamine lähtub programmi kohaselt riigikaitse laialdasest käsitlusest.
Valitsus kavatseb programmi kohaselt algatada rahu- ja sõjaaja riigikaitseseaduste kaasajastamise ning muuta rahu- ja sõjaaja riigikaitselised juhtimissüsteemid ja vastutusalad võimalikult sarnasteks.
«Riigikaitse juhtimise korraldamisel lähtutakse kaitsejõududest kui täitevvõimu osast,» seisab dokumendis.
Programm näeb ette riigikaitse kulude taseme tõstmist kahele protsendile sisemajanduse kogutoodangust ning hoidmist sellel tasemel. Samuti näeb programm muu hulgas ette Jägala linnaku valmisehitamise nelja aastaga, Ämari lennubaasi täieliku tegutsemisvalmiduse aastaks 2015 ning relvahankeid kaitseväele. Viimase punkti puhul on välja toodu suurhanked keskmaa õhuseireradarite ning soomustransportööride ostmiseks.
Programmi kohaselt jätkub riigikaitse mehitamine praegusest segasüsteemist lähtuvalt, kuid samas kaalutakse järgmise kümneaastase arenguplaani koostamisel võimalust minna üle 6-9-12 kuulisele ajateenistuse süsteemile.
Programm näeb ette ka kaadrikaitseväelaste arvu kasvatamist 125 võrra igal aastal kuni piirarvu 4000 saavutamiseni.
Programmi kohaselt jätkub riigi lennuvahendite ja laevastike koondamine.
Ka näeb programm ette Kaitseliidu arendamist. Muu hulgas on kavas eraldada Kaitseliidu rahastamiseks kindel osa riigikaitse eelarvest, võtta vastu uus kaitseliidu seadus.
Küberjulgeoleku valdkonnas nimetab programm eesmärgiks rahvusvahelise initsiatiivi hoidmist selle valdkonna arengutes. Selleks näeb kava ette küberkaitsevõimekuse aktiivset arendamist ja küberkaitsekeskuse tugevdamist koostöös liitlastega, muutmaks see juhtivaks rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Ka on programmi kohaselt kavast toetada Küberkaitseliitu ning suurendada küberkaitsealast väljaõpet kaitseväes.
Ka näeb programm ette kaitsetööstuse ning kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist.
Programmi kohaselt on kavas algatada ka välismissioonidel osalenute kodanikuühiskonda ja -ellu taasrakendamise poliitika.