Suurem osa eestimaalastest pooldab sisserände takistamist

Suurem osa eestimaalastest sisserändajatele terekätt ei ulataks. Foto: Caro / Scanpix

Uuringu kohaselt ootab 71 protsenti Eesti elanikest riigilt pigem sisserännet takistavat karmi poliitikat.

Siseministeeriumi tellitud ning sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ poolt 2010. aastal läbi viidud uuringu kohaselt pooldavad karmi rände-, pagulas- ja varjupaigapoliitikat keskmisest enam naised, eestlased, eakamad, maapiirkonnas elavad ja madalama haridustasemega (omandatud põhi- või keskharidus) inimesed.

Võrreldes aastaga 2007 on liberaalse varjupaiga- ja pagulaspoliitika eelistajate osakaal suurenenud varasemalt 16 protsendilt neljandikuni, mis on suurem kasv kui karmi poliitika pooldamisel.

Inimeste negatiivset hinnangut soodustavad elanike seas levivad arvamused, et sisseränne koormab Eesti sotsiaalsüsteemi (väitega nõustujaid 78 protsenti), suurendab tööpuudust (76 protsenti), konfliktiohtu (69 protsenti) ning eesti keele ja kultuuri hääbumise ohtu (48 protsenti).

Sisserände positiivseid mõjusid näevad eestimaalased tunduvalt vähem. Siiski 31 protsendi vastanute arvates soodustab sisseränne Eesti rahvastiku kasvu ja noorenemist ning 23 protsendi hinnangul hoogustab siinset majandusarengut.

Suhtumine sisserändesse on sarnane 2007. aasta uuringu tulemustega, küll aga on oma mõju avaldanud majanduskriis. Nimelt pelgavadi nimesed sisserände mõju tööpuuduse suurendamisele varasemast enam: 2007. aastal leidsid pooled inimesed, et sisseränne suurendab tööpuudust, nüüd on selline arvamus aga juba kolmveerandil elanikest.

Kõige vähem soovitakse naabriks moslemeid

Erinevatest maailma piirkondadest pärit sisserändajaid hinnates ollakse oma kõrvalmajas või -korteris elavate naabrite suhtes valivamad kui Eestisse tulijaid hinnates. Kõige vähem soovitakse nii endale naabriks kui üldse Eestisse elama islamimaadest pärit inimesi, järgnevad Aafrika riigid ja Hiina.

Teistest riikidest pärit naabrite puhul peetakse kõige häirivamateks asjaoludeks teistsugust eluviisi, teist kultuuritausta, siinse keele mittevaldamist ja teistsuguseid usulisi vaateid. Pooldavamalt suhtutakse neisse teisest rahvusest naabritesse, kes on meiega sarnasemad.

Uuring «Eesti elanike teadlikkus ja hoiakud pagulasküsimustes» viidi läbi suvel 2010. Kokku küsitleti 1010 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Esmalt viid läbi üleriigiline elanikkonnaküsitlus ja seejärel fookusgrupivestlused. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanikkonna arvamused ja hoiakuid seoses pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisserändega laiemalt.