/nginx/o/2010/12/17/485883t1hc69c.jpg)
Siseminister Marko Pomerants märkis riigikogus, et tõenäoliselt on Eestis ka paarikümne aasta pärast määratlemata kodakondsusega isikuid, nende arv kahaneb tema sõnul «loomulikul teel» ehk inimesed vanaks saades surevad lihtsalt ära.
Pomerants: kodakondsuseta inimeste arv väheneb loomulikul teel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Valeri Korb päris Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade 2010. aasta aruannet ette kandnud siseministrilt, mida on riigil pakkuda, et määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneks kiiremini. «Arvud näitavad, et määratlemata kodakondsusega isikute arv 2002. aastaga vähenes 71 000-ni. Aga täna see arv ikka on 100 000 ja dünaamika näitab, et veel on vaja 15 aastat,» viitas Korb.
Marko Pomerants tõdes, et ei oska selle üle debatti pidada, kas see protsess võtab aega veel 15 aastat või mingi muu aja.
«Ma arvan, et tegelikult ka 16 aasta pärast on Eesti riigis määratlemata kodakondsusega isikuid veel. Kõik inimesed, kes on täna näiteks vanuses, ma ei tea, 30–40, neid jätkub veel 20–25 aastaks,» rääkis Pomerants ja lisas, et küsimus on inimese enda motiivis.
«Kui inimesed, kes on täna täies elujõus, kes ei soorita naturalisatsiooni korras eksameid ja ei ole valmis kodakondsust omandama ja mingisuguse teise riigi kodakondsust ka ei vali, siis nende hulgas jääb määratlemata kodakondsusega isikuid,» tõdes minister.
«Kindlasti kodakondsuseta isikute arv väheneb loomulikul teel, nii nagu ka Eesti kodakondsete arv, mis tähendab seda, et inimesed, saades vanaks, nad lihtsalt surevad ära,» lisas Pomerants.
«Mis puudutab tänaseid noori, siis mina arvan, et on põhjust rõõmustamiseks: enamik Eestis sündinud lapsi saavad Eesti kodakondseteks. See on lihtne, vanemad valivad neile selle kodakondsuse sõltumata oma kodakondsusest. Ma arvan, et see on väga mõistlik otsus,» lausus ta.