Ligi pool keskkonnaministeeriumi ametnikest teenis tulemustasu

Keskkonnaministeerium. Foto: Toomas Huik

Keskkonnaministeerium maksis pea poolele ametkonnast tulemustasu ajal, mil ministrid avalikult kurdavad jätkuvalt õhukese riigirahakoti üle.

Keskkonnaministeerium maksis mullu detsembris tulemustasu 45 protsendile töötajatest. «Tulemustasufond oli 50 protsenti ministeeriumi kuupalgafondist,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu.

Keskkonnaministeeriumi kuupalgafond on 276 782 eurot, seega maksti tulemustasudeks 138 391 eurot (ligi 2,2 miljonit krooni). Ministeeriumi ametnike keskmine palk oli mullu 1396 eurot (21 854 krooni), mis on teiste ministeeriumidega võrreldes keskmine.

Tasu maksti heade aastatulemuste eest – nendena loetles Merisalu metsanduse arengukava 2011-2020 ning struktuurvahendite kasutamiseks vajalike eelduste loomist; Kyoto protokolli artikli 17 kohaselt lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppeid, millest saadud rahaga renoveeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste hooneid; jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu kaevandusjäätmete direktiivi rakendamiseks; veeteenuse riikliku kontrollmehhanismi loomist ning keskkonnatasude kogumise ümberkorraldamist.

Küsimusele, kas need ülesandeid ei kuulu ametnike igapäevaülesannete hulka, vastas Merisalu: «Tulemustasu makstakse tulemuste eest, mis oluliselt aitavad kaasa valdkonna arengule. Tulemustasude maksmise printsiibid on sätestatud Keskkonnaministeeriumi töötasustamise põhimõtetes.»

Ligi: tulemustasuks töökoha säilimine

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes masuajal kõiki kärpima sundis ja ka nüüd on pidanud kordama, et rasked ajad pole veel möödas, oli seekord erakonnakaaslasest keskkonnaministri vastu leebe: «Võin kinnitada, et kärpe aegadel oli keskkonnaminister [Jaanus Tamkivi – toim] erakordselt mõistev kolleeg, aitas veenda puiklejaid ja näitas üles ka initsiatiivi lisatuluallikate leidmisel eelarvesse,» kiitis ta.

«Minu poolt oleks seepärast väga ebaõiglane heita talle ette tulemustasusid, mis maksti välja kärbitud eelarve piires. Ta on mulle ka öelnud, et juhina on tema meelest tulemustasusid maksta õige ning õige on kindlalt see, et tal on selleks nii moraalne kui juriidiline õigus,» lisas Ligi.

Teisalt märkis ta, et rahandusministeeriumi positsioon on siiski erinev. «Meie missioon oli olla eestvedaja ja solidaarsuse eeskuju. Tulemustasuna käsitlesime 2009.-2010. aastal töökoha säilitamist,» sõnas Ligi.

Mujal üksikud premeeritud

Preemiat maksti tegelikult veel kolmes ministeeriumis ülejäänud kümnest, kuid suurusjärgud olid hoopis teised.

Välisministeeriumis maksti eelmise aasta lõpus kaheksale inimesele tööülesannete väga hea täitmise eest preemiat kokku ligi 3410 eurot (53 350 krooni), sõnas Helen Rits pressitalitusest. See teeb keskmiselt 426 eurot (ligi 6700 krooni) inimese kohta. Rits täpsustas, et tööülesannete hea täitmine tähendab nii lisaülesannete täitmist kui ka oma igapäevase töö väga hästi tegemist, nii et see aitab oluliselt kaasa välisministeeriumi eesmärkide saavutamisele.

Majandusministeerium maksis lisatasu paarikümnele töötajale. Pressiesindaja Piret Pärna sõnul tehti seda enamjaolt tugiteenuste tsentraliseerimise läbiviimise eest. «Tegemist oli töötajate jaoks suuremahuliste lisaülesannetega. Lisatasu ei saanud tippjuhid ja osakonnajuhatajad ning tingimus oli, et makstav summa ei ületaks poolt kuutasust,» lisas Pärn, täpsustamata preemiateks kulunud kogusummat.

Põllumajandusministeeriumis maksti eelmise aasta lõpus ühele ametnikule preemiat 1086,28 eurot (ligi 16 700 krooni) kauaaegse, tulemusliku ja kohusetundliku teenistuse eest ning seoses tema pensionile jäämisega. «Lisatasusid on makstud üksikutel juhtudel seoses puuduva ametniku tööülesannete täitmisega,» lisas ministeeriumi pressiesindaja Karina Loi.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Valdek Laur täpsustas, et lisatasu ei ole töötulemuste ega preemiaga kuidagi seotud - seda makstakse inimestele vaid siis, kui neile on ajutiselt täiendavad tööülesanded pandud, näiteks kellegi asendamisel.

Sama märkis sotsiaalministeeriumi esindaja Jana Rosenfeld - näiteks puuduva töötaja asendamise eest makstakse neil ametnikule kuni 20 protsenti asendatava palgast.