/nginx/o/2011/01/25/504360t1h9d6d.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet kavatseb tänavu tööle panna internetipolitsei üksuse, mis hakkab virtuaalmaailmas korda looma.
Eesti saab internetipolitsei
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erinevates portaalides hakkab see järelevalvet tegema, ühelt poolt kedagi korrale kutsuma, kes midagi halvasti või amoraalselt teinud. Teisalt ka nõu andma,» märkis PPA peadirektor Raivo Küüt.
«Me oleme ka täna Facebookis ja eri suhtlusvõrgustikes nõu andmas, sest palju inimesi ainult seal suhtlebki,» lisas Küüt.
PPA pressiesindaja Martin Luige sõnas, et internetipolitsei pilootprojektis alustab tööd üks-kaks inimest, aga kui see käivitub hästi, saab tulevikus vastavalt vajadusele üksust suurendada.
«Et olla tõhus, peab politsei olema seal, kus inimesed. Tänaval patrullitakse ju ikka seepärast, et seal liigub inimesi. Kuna inimesed veedavad üha suurema osa oma ajast veebikeskkonnas, on kindlasti oluline, et ka politseinikud oleksid seal oma näo ja nimega nähtavalt kohal,» selgitas Luige üksuse loomise põhjust.
«Et olla toeks, anda nõu, kindlasti on paljudel südamel olevat muret politseile mugavam just virtuaalmaailmas kurta. Lisaks aitab selline kohaolek ka kiiremini reageerida igasugusele ebaseaduslikule tegevusele veebis,» lisas Luige.
Eesti eeskujuks on Soome politsei kogemus. «Ka nemad alustasid ühe-kahe inimesega, millest on praeguseks välja kasvanud terve üksus. Internetipolitsei on seal ennast hästi tõestanud ja inimeste seas väga populaarne,» sõnas pressiesindaja.
Lang: pööraselt kallis
Justiitsminister Rein Lang ütles, et kui juba kolmandat aastat järjest tuleb rääkida küberkuritegevuse suurenemisest, siis selle vastu võitlemine on pööraselt kallis.
«See on ühiskonna otsustada, kas nüüd panustab sellesse rahalist ressurssi või loodab endiselt patrullpolitseinikule, kes on nähtav, mõõdab kiirust ja jalutab tänaval ka koeraga vahel. Või ta eeldab seda, et uuest tehnoloogiast tulenevate riskidega saab ka riik tegeleda,» märkis Lang. «See pole õiguspoliitiline küsimus - seadused on meil olemas, aga nende reaalselt rakendamine on ressursiprobleem.»