Sotsioloog Andrus Saare hinnangul tuleks presidendi institutsioon Eestis kaotada, kuna presidendil pole erilisi funktsioone järele jäänud, kuid samas nõuab selle institutsiooni ülevalpidamine riigilt suuri kulutusi.
Sotsioloog: Eesti ei vaja presidenti
Saare sõnul on presidendi institutsiooni kaotamine eelkõige kokkuhoiu küsimus. «Meie rahvaarv on väga väike ja me ei suuda täita kõiki funktsioone, mida täidavad suurriigid,» märkis ta Vikerraadio saates «Uudis+».
Saare sõnul peab Eesti olema kokkuhoidlik ja mõtlema, mille peale on mõttekas vahendeid ja inimressursse kulutada ja mille peale mitte. «Oleks vaja hakata mõtlema, kuidas riiki kõige efektiivsemalt juhtida,» märkis ta.
Seoses Lissaboni leppega ja eurotsooniga ühinemisega on mitmed Eestil riigi funktsioonid Saare sõnul teisenenud ning näiteks välispoliitika suunad pannakse nüüd paika mujal, mitte enam Eestis.
Saare sõnul puudub Eesti presidendil praktiliselt ka välissuhtluse funktsioon ning kui tahta seda suurendada, algab presidendi ja valitsuse vahel vägikaikavedu.
Saar nõustus Siim Kallase arvamusega, et Eestis oleks mõttekas presidendi ja peaministri roll ühitada, kuna presidendil pole enam erilisi funktsioone ning ta peab eelkõige toetama valitsuse seisukohti.
Kui president Lennart Meri arvamus oli Saare hinnangul inimeste jaoks oluline ning tema väljaütlemised olid sageli väga jõulised, siis president Toomas Hendrik Ilvese puhul see tingimata ei kehti. Saare sõnul kuulas ta vana-aastaõhtul Ilvese tervituskõnet viis minutit ning tundis seejärel, et sealt «ei tule midagi». «Ma ei tahtnud teleka ees rohkem aega raisata,» märkis ta.
Saar ei arva ka, et presidendi funktsioonide laiendamine oleks õige lahendus. «Kui me hakkame presidendi funktsioone laiendama ja anname talle suuremaid õigusi, siis tekib hall ala, mille pärast hakkavad erinevad poliitilised jõud võitlema,» märks sotsioloog.