Ta lisas, et tuhandedollarilise nädalatasu eest võib ta edaspidigi venelasi väärtusliku materjaliga varustada.
Venelased võtsid pakkumise vastu.
18 aasta jooksul jõudis Walker varustada neid infoga alates sellest, kus asuvad USA salajased veealused mikrofonid, mille abil määrata Nõukogude allveelaevade asukoht, ja lõpetades sellega, kuidas käitub USA tuumasõja puhkemise korral.
Lisaks kandis ta 1970. aastate alguses venelastele ette USA maavägede ja õhujõudude kavandatavatest liikumistest Vietnami sõjas. Need edastasid selle info omakorda vietnamlastele.
Nõukogude juhtivad luureametnikud on hiljem väitnud, et sõja puhkemise korral USAga oleks ameeriklased Walkeri edastatud teabe tõttu kindlasti kaotajaks jäänud.
Aegamööda paisus Walkeri spioneerimine sedavõrd laiaulatuslikuks, et ta oli sunnitud palkama abiväge. Esmalt värbas ta oma luuregruppi noore radisti Jerry Whitworthi. Pärast seda, kui Walker laevastikust 1976. aastal erru läks ja eradetektiiviks hakkas, meelitas ta venelaste kasuks tööle ka venna Arthuri ja poja Michaeli.
Just üks lähedane inimene, keda Walker korra kullerina oli kasutanud, vedas teda lõpuks alt. Aastal 1984 keeldus ta oma lahutatud naisele Barbarale maksmast alimente, mispeale too vihastas ning helistas FBI-le ja kandis mehe spioneerimisest ette.
Aasta hiljem, olles vahepeal jälginud ja uurinud Walkeri tegevust, võtsid FBI agendid nii tema kui ta kolm kaasosalist kinni. Kohus mõistis kõik peale Walkeri poja eluajaks vangi. Walker-juunior pääses 25-aastase karistusajaga, millest kandis ära 15. Aastal 2000 sai ta vabadusse.
USA vastuluure hinnangul on John Anthony Walker üks väheseid, kes on riigireetmise eest kasseerinud sisse üle miljoni dollari. Teistel andmetel teenis ta märgatavalt vähem, vaid 350 000 dollarit.