/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2010/09/14/432692t1h5a7c.jpg)
Kommenteerides haridusminister Tõnis Lukase eilset avaldust, et ühelgi venekeelsel gümnaasiumil pole lootust eesti keelele üleminekust loobuda, hoiatas politoloog Raivo Vetik, et taoline kompromissitus pärsib reformi õnnestumist.
Vetik: «nui neljaks» lähenemine pärsib vene kooli reformi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmisel kevadel ministeeriumi tellimusel läbiviidud põhjalik uuring vene koolide õpetajate ja õpilaste seas kinnitab, et üleminekuks valmisoleku tase on eri koolides väga ebaühtlane,» rääkis Vetik Postimees.ee’le.
«Sellises olukorras «nui neljaks» tüüpi lähenemine pigem takistab reformi õnnestumist, tekitades protesti ka nende inimeste seas, kes reformi üldideed üldiselt toetavad.»
Tema hinnangul toetaks seevastu paindlik lähenemine reformi, tõmmates sellesse kaasa ka neid, kes on seni olnud pigem skeptilised.
«Senise Eesti rahvuspoliitika üks oluline õppetund on, et toorest jõudu rakendades saavutatakse integratsiooni valdkonnas soovitule pigem vastupidine tulemus,» rääkis sotsioloog.
«Haridusreformi läbiviimisel oleks kasulik eelnevast kogemusest õppida ning mitte tehtud vigu korrata.»
Haridusminister Tõnis Lukas soovitas eile, Valga vene gümnaasiumi vastavasisulise algatuse valguses kõigil venekeelsetel gümnaasiumidel loobuda juba eos plaanist taotleda erandit, et pääseda järgmisel sügisel 60 protsendi ulatuses eesti keelele üleminekust.
Lukas ütles, et vetostab taolised algatused isegi siis, kui ettepanek on väga põhjalikult koostatud ja laiapõhjaliselt läbiarutatud, sest koolidel on olnud aega reformiks valmistuda aastaid ning see oleks n-ö tublide koolide suhtes ebaõiglane.
Sarnasele tendentsile lajatada kõigile reformis kahtlejatele ühe lauaga viitab Vetiku sõnul ka Lukase käitumine septembri lõpus, mil haridusministeerium kutsus kokku venekeelse elanikkonna esindajad, kellega koos kiideti heaks mõte asutada venekeelse hariduse küsimustes nõuandev kogu.
Vetiku sõnul on taoliste konsultatiivnõukogude loomine põhimõtteliselt samm õiges suunas, kuid mitte sellisel kujul.
«Haridusminister kasutas oma konsultatiivnõukogu kokkukutsumisel väljendit, et «vene koolide probleemide lahendamine vajab Eestile lojaalsete inimeste nõu». See meenutab natuke Nõukogude aega, kui inimesed jagati lojaalseteks ja ebalojaalseteks,» rääkis Vetik.
Tema sõnul tuleb siin eristada kahte asja. «Kindlasti ei saa nõustuda Vene koolide nõukogu väga radikaalsete seisukohtadega, mis soovitavad reformi üldse peatada või räägivad sellest, et kool peab kuuluma vene kogukonnale,» kõneles Vetik.
«Samas kui minister peab ebalojaalseks ka neid venekeelseid inimesi, kes on kriitilised koolireformi ebapiisava ettevalmistuse suhtes, siis ei ole taolistel konsultatiivnõukogudel mõtet.»
Septembri lõpus, paar päeva pärast Lukase algatust kogunes nimelt Tallinnas Lindakivi keskuses korraldatud konverentsile «Vene kool Eestis» 140 lapsevanemat, õpetajat ja poliitikut, kes valisid õppekeele reformile vastu töötama 15-liikmelise vene koolide nõukogu.