Oktoobrikuisteks Jaak Joala laulude kontsertideks valmistuv Riho Sibul nimetab Joalat üheks musikaalsemaks inimeseks üldse, keda tunneb.
Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik
Alles see oli, kui Õllesummeril 10 000 inimese ees laulukaare all kunagise menulaulja Jaak Joala laule lauldi. Teiste seas astus seal üles muusik Riho Sibul, keda seovad Joalaga lisaks kunagisele koostööle ansamblis Lainer ka sõprussuhted.
Aasta oli siis 1985, mil varem mitmes intellektuaalset rokki viljelenud bändides nagu In Spe, Kaseke, E=mc², aga ka peavoolulikemas Magnetic Bandis ja Music Seifis kaasa löönud Sibul Lainerisse, NSVLi ühe enim hinnatud laulja Jaak Joala saateansamblisse kutsuti. Võiks isegi öelda, et Sibul siirdus musitseerima oma noorpõlve iidoli juurde, aga pillimees rõhutab, et sellised tiitlid tema leksikasse ei kuulu.
Niisiis möönab ta: «Joala on Eesti muusikas märgilise tähtsusega mees.» Ja mis sest, et Sibul Laineris vaid aastakese kitarri sõrmitseda jõudis – tema kui muusiku jaoks tähendas see harjumuspärasest hoopis teistmoodi elukorraldust.
«Mul ju polnud gastroleeriva artisti kogemust,» tunnistab Sibul, kuid meenutab, et noore mehena oli pidev rännuteel olek tema jaoks huvitav ja põnev. «Pealegi olid bändis erakordselt head muusikud ja Jaagu esitatavad laulud minu meelest – vähemalt enamasti – muusikaliselt head. Põhiliselt esitasime küll üht ja sama repertuaari, sest Venemaa on suur ja lai.»
Pillimees pole aga veendunud, et tollased hitid praegusele publikule midagi ütlevad. Ehkki tollal vist polnudki ülesastumist, kus jäänuks esitamata hitid «Svadebnõje koni» või «Davai poigrajem v ljubov». «Äärmiselt ilus laul,» nendib Sibul viimase kohta.
Kuigi palad vaheldusid vähe, ei valmistanud pidevalt sama repertuaari esitamine Joalale mingit raskust: «Ta on ju professionaal. Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi Nat King Cole’i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.»
Üks, mis Sibulat ja Joalat ühendab, on Jimi Hendrixi muusika. Kunagi Tartu levimuusikapäevadel panid sõbrad kokku ansambli A, kus lisaks temale, Valeri Blinovile, Slava Kobrinile, Jaak Ahelikule lõi kaasa ka kitarrist Joala.
Sibul meenutab, kuidas viimane kitarril «The Wind Cries Mary» soolo täiesti veatult esitas. «Hendrix on meid mõlemaid ikka väga puudutanud,» mõtiskleb Sibul.
Mehed suhtlevad tänini. «Räägime, kes mida huvitavat kuulnud on, mis sest, et lemmikud või huvid teinekord ei kattu. See ei tähenda aga kaugeltki, et me teineteise arvamusest lugu ei pea,» tõdeb pillimees, kes alati enne oma uue albumi üllitamist Joala arvamust kuulda tahab. «Ta on erakordselt peene kõrva ja tajuga,» tõdeb ta.
Suvel esitas Sibul kaks Jaak Joala repertuaari kuulunud laulu, mis nüüd taasettekandele tulevad.
«Valisin just need palad, sest nendega seonduvad minu esimesed mälestused Jaak Joalast,» põhjendab muusik.
«Olin tollal nooruk, vend tõi Nõo keskkoolist linditäie laule ansamblite Virmalised ja Kristallid lauludega. Õrnas eas puudutasid need mind väga.» Sibul peab silmas Toivo Kurmeti kirjutatud palu «Ainult sul» ja «Naer». «Viimast ma ise ehk polekski valinud, aga Joala soovitas seda mulle, arvas, et see võiks mulle sobida.»
Kas aga Joala oma laulude kontserti külastada kavatseb, Sibul aimata ei oska. «Ei tea ma sellest midagi. Ta lihtsalt ei taha minevikku vaadata ja see on tema valik.»
Jaak Joala laulude kontserdid
• Esinevad: Gerli Padar, Mikk Saar, Lea Liitmaa, Riho Sibul, Chalice, Tanel Padar, Jaagup Kreem, Birgit Õigemeel, Dave Benton ja Siiri Sisask
• Taustalauljad: Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Rolf Roosalu ja Raimondo Laikre
• Seaded ja dirigent: Tõnis Kõrvits
• Saateansambel: Ivo Vanem, Toomas Vanem, Jürmo Eespere, Ain Varts, Kalle Tetsmann, Roland Puussepp, Jaan Karp, Siim Aimla, Jaak Oserov ja 12-liikmeline keelpilliorkester Villem Peäske juhtimisel
• Kontserdid on 22. oktoobril Pärnu kontserdimajas, 23. oktoobril Jõhvi kontserdimajas, 25. oktoobril Vanemuise kontserdimajas ja 26. oktoobril Tallinna linnahallis