Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

«Keskpäevatund»: päästjad raiskavad ressurssi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kassid jäävad sageli puu otsas hätta ega oska leida tagasiteed. Pildil olev kass pole antud sündmusega seotud.
Kassid jäävad sageli puu otsas hätta ega oska leida tagasiteed. Pildil olev kass pole antud sündmusega seotud. Foto: Ove Maidla / Postimees

Kuku raadio saates «Keskpäevatund» leidsid ajakirjanik Ainar Ruussaar ja ärimees Rein Kilk, et päästjad raiskavad aega ja raha, tuues puu otsast kasse alla ja täites muid pisiülesandeid, millega võiksid tegeleda hoopis vabatahtlikud.

«Päästeametile on pandud seadusega ka palju absurdseid ülesandeid,» ütles Ruussaar. Ta tõi välja, et pole kunagi puu otsas kassi luukeret näinud, kuid päästeameti tegevuse kokkuvõtteid lugedes näeb sealt tihti, et töö on seisnenud peamiselt kasside päästmises ja murtud tiivaga lindude aitamises.

«See on kütusekulu, see on ressursikulu, see on raha, aga nad peavad seda tegema, sellepärast et seadus kohustab neid. Minu meelest on ikkagi ressursi raiskamine sõita nüüd näuguvat kassi puu otsast alla tooma,» rääkis Ruussaar.

Kilk oli temaga päri ja tõi välja, et päästeteenistusele tuleks kasuks struktuurimuutus ja kohalikul tasandil vabatahtlike päästekomandode kaasamine. «Tegelikult kui kohapeal on vaja see kass maha võtta, selleks ei pea ometi linnast sõitma täistehnika kohale. Seda saadakse ka kohapeal teha, mitte vilkurite ja sireenidega sõita,» arvas ta.

Kilk rääkis, et eriolukordi on aastas üsna vähe ja sageli esineb sootuks lumevaeseid talvi. «(Kas on mõtet – toim.) hoida kõiki inimesi lihtsalt palgal selleks üheks Padaoru juhtumiks või siis mõelda läbi, kuidas siduda vabatahtlikud, siduda kaitsejõud nendesse päästeoperatsioonidesse, mis juhtuvad kord aastas? Selles tegelikult on põhiline küsimus,» leidis ta.

Ruussaar lisas omalt poolt, et eriolukordade puhul on suureks abiks olnud Kaitseliit. «Kui Eestis ei oleks Kaitseliitu, siis oleks ikka väga palju rohkem jama nende eriolukordade puhul, sest ükskõik kus mingi jama on, Kaitseliit tuleb tõhusalt ja kiiresti oma eritehnikaga appi,» ütles ta.

Tagasi üles