Kalamaja rahvas protestib sadama planeeringu vastu

Arhitekt Jaan Tiidemann on ühe võimaliku variandina pakkunud Kalasadamasse tuulte eest varjatud sisehoovidega ühe- kuni Foto: Foto: Jaan Tiidemann

Kalamaja elanikud ja arhitektid pole nõus Nord Projekti tehtud Kalasadama detailplaneeringuga, mis jätab tagaplaanile kohalike huvid.

Suur-Patarei tänaval elav arhitekt,  üks kalamajalaste eestkõnelejaid Jaan Tiidemann ütles, et Kalasadama detailplaneeringu vastu on tema teada laekunud ligikaudu 300 protesti, mis on kindlasti omamoodi rekord. See näitab ilmekalt, et paljud Kalamaja inimesed on arhitekt Meeli Truu koostatud planeeringu vastu.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Enno Tamm kinnitas samuti, et proteste on tõesti palju, mistõttu pole veel teada, millal tuleb detailplaneeringu avalik arutelu.

Peale kohalike elanike saatis linnaplaneerimise ametile protestikirja ka arhitektide liidu eestseisus. Kirjas on öeldud, et Kalasadama ligi 15 hektari suuruse maa-ala detailplaneering ei lase seal tekkida kvaliteetset elukeskkonda ega ole vastuvõetav. Arhitektide hinnangul ei aita siin kosmeetilised parandused, vaid leida tuleb täiesti uus lahendus.

Vaja uusi lahendusi

Tiidemanni sõnul otsivad mitmed inimesed praegu Kalaranna ümbrusele inimsõbralikku ruumilahendust. Näiteks on kunstiakadeemia arhitektuurikateedri üliõpilastele antud ülesanne pakkuda välja selle ala ümberkujundamiseks variante. Ka tema ise on paberile pannud ühe võimaliku visiooni, kus on samasugune arv või isegi rohkem ruutmeetreid kui praeguses planeeringus.

Ta selgitas, et Kalasadama ala hoonestus peaks olema Nord Projekti pakutud lahendusest tihedam, kinniste, tuulte eest kaitstud sisehoovidega, mis meenutaks vanalinna kvartaleid. Linnahalli pool võiks majad olla kuni nelja-, Patarei vangla lähedal aga ühe-kahekorruselised. See tagaks merevaate nii suurest osast uutest korteritest kui ka Suur-Patarei tänava äärsetest elamutest.

Augustis avalikuks tutvumiseks väljas olnud Kalasadama detailplaneeringus pole Tiidemanni sõnul viimase nelja aasta jooksul suurt midagi muutunud. Kunagi linnaplaneerimise ametis välja pakutud pikad, rannaga risti paiknevad majad seisavad ka praegusel maketil, on vaid veidi suuremaks muutunud. Arhitekti sõnul on linnaplaneerijad ja projekteerijad suhtunud linnale olulise piirkonna kujundamisse pealiskaudselt.

Tiidemann lisas, et Meeli Truu põhjendus, nagu aitaks rannaga risti paiknevad pikad majad hoida kinni valdavalt merega paralleelselt puhuvaid tuuli, ei pea paika.

Tallinna kesklinna sadama detailplaneeringu eskiisi juurde kuuluvad mõõtmised ja tuulteroosid näitavad, et valdavalt puhuvad tuuled Kalasadama ümbruses just merelt. Seega tekivad pikkade majade vahel tuulekoridorid, muutes ka Suur-Patarei tänava veelgi tuulisemaks.

Eelkõige avalik ruum

«Rajatava ümbersõidutee ehk Põhjaväila tekitatava müra kohta on 2006. aasta avaliku arutelu protokollis kirjas, et tegu on tavalise kaherajalise linnatänavaga, kus müra ei ületa praegu samas kohas asuva raudtee tekitatut,» ütles Tiidemann. «See vastus ärritas inimesi, sest on selge demagoogia. Kohalikud elanikud teavad ju väga hästi, et viimased kümme aastat ei ole sel raudteel enam ronge liikunud, suurim müra on meremüha ja linnulaul.»

Kalasadama alal ei põrku vaid arendajate ning kohalike elanike huvid, kes kurdavad oma elukeskkonna halvenemise üle. Tiidemanni sõnul tähendab piirkonna massiivsete majadega täisehitamine seda, et juba kultuuriranna nime saanud üldkasutatav ala jääb minimaalseks, samas tekib sinna sadade korteritega suletud elamukompleks.

Praegune planeering ei sätesta tema väitel kuidagi, et tegu on avaliku ruumiga. Peale rannapromenaadi ning paari väikese rohelise ala seal rohkem vaba ruumi ei jäägi.

Plaanitav möödasõidutee aga lõikab mereääre Kalamajast ning vanalinnast julmalt ära. Inimesed pääsevad randa põhiliselt kitsukeste treppide või tunneli kaudu. Jällegi on antud eelistus autodele.