/nginx/o/2009/09/18/237402t1hc723.jpg)
Uudisteagentuur AFP avaldas artikli Eesti ja Läti vahel puhkenud vaidlusest selle üle, kumma riigi pealinnas pandi sajandeid tagasi esimesena püsti avalik jõulukuusk.
Eesti-Läti kuusevaidlus jõudis rahvusvahelisse meediasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sain Tallinna linnapealt Edgar Savisaarelt kingituse, väikese jõulupuu,» vahendab AFP Riia linnapea Nils Usakovsi sõnu.
«Ta õnnitles meid Riia jõulupuu 500. aastapäeva puhul ja tuletas meelde, et Tallinn tähistab 569. aastapäeva,» rääkis Usakovs. «On hea, et Tallinna ja Riia vahel on ainsaks eriarvamuseks see, kummal esimesena jõulupuu oli,» muigas linnapea.
AFP loos märgitakse, et Läti turismiamet pani Tallinna üles plakatid, millel nimetatakse Riiat vanima jõulupuu päritolukohaks.
Vaidlusi tekitab asjaolu, et Läti jõulupuu polnudki tegelikult puu, vaid puust püramiidikujuline konstruktsioon, mida niimoodi nimetati. Puupüramiid oli kaunistatud kuivatatud lillede, puu- ja juurviljade ning õlest mänguasjadega. Arvatavasti panid selle 1510. aastal püsti kaupmehed ning vana aasta lõppedes konstruktsioon süüdati.
Eestlased väidavad aga, et Tallinna raekoja ette püstitati jõulukuusk juba 1441. aastal, kirjutab AFP. See oli osa talvisest rituaalist, millest võtsid osa kaupmehed ja vallalised neiud, kes kuuse ümber tantsisid ja hiljem selle süütasid.
AFP viitab ka Postimehes ilmunud Jüri Kuuskemaa artiklile, kus ajaloolane kirjutab, et lätlaste väide, nagu oleksid esimese jõulupuu autoriteks nemad, ei vasta tõele.
Riias elav USA ajaloolane Mike Johnson, kes on jõulupuu ajalugu uurinud, ütles Eesti-Läti vaidlust kommenteerides, et jõulupuu päritolumaa küsimus on puhtalt akadeemiline. «Lõppude lõpuks on see legend, mis sarnaneb paljuski jõuluvana omale ning mis õigus on Soomel end jõuluvana kodumaaks nimetada?» küsis Johnson.