Kundedest hüljatud kasiinod nülivad kultuurkapitali eelarvet

Postimehe eilne uurimisretk kasiinosse tõestas, et mängusaalid on tõesti inimestest tühjad. Foto: Liis Treimann

Majanduslanguse tõttu kokkuhoiule sunnitud inimesed on lõpetanud kasiinodes prassimise, viies hasartmängufirmad kahjumisse. Tulemusena väheneb kultuurkapitali eelarve ligi viiendiku.

Tänavune aasta on hasartmängufirmadele enneolematu. Majanduslanguse tõttu on oluliselt vähenenud kasiinodes käivate inimeste arv ja mängusaalide käive.

Veel enam – kui varasematel aastatel hasartmängukohtade kasum aina kasvas, siis tänavu kahe esimese kvartaliga on 14st Eestis tegutsevast õnnemängufirmast kõik peale ühe kas miinuses või tulevad ots otsaga napilt kokku, sedastas olukorra Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel.

«Põhjus on lihtne – inimestel lihtsalt ei ole raha,» märkis ta. «See legend ei kehti, et kasiinooperaatoritel läheb ka halval ajal hästi, kuna siis hakatakse meeleheitest mängima. No õnneks Eesti inimene ikka nii rumal ei ole. Kui inimene hakkab meelelahutuse pealt kokku hoidma, siis käiakse ka kasiinos hulga harvemini. Ja see on eluterve nähtus.»

Kui tavainimene võib kasiinode häda üle vaid rõõmu tunda, siis kultuurieliidiga on teine lugu. Sõltub ju kultuurkapitali eelarve valdavas enamikus just sellest, kui hästi läheb hasartmängukohtadel.

Kui aasta alguses lootis kultuurkapital saada alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja hasartmängumaksust kokku 451 miljonit krooni, siis nüüdseks on selgunud, et lisaks juba kevadiste prognoosidega kärbitud 50 miljonile väheneb õnnemängurite panus kultuuriellu veel vähemalt samavõrra, nentis Rüütel. Kokku saab kultuurkapital hasartmängumaksust seega tänavu loodetust ligi 100 miljonit krooni vähem.

Tänavu esimese poolaastaga on kasiinod Rüütli sõnul mängijate puudusel kinni pannud üle 500 mänguautomaadi ja 15 mängukohta. «Vähenenud pole ainult kasiinodes käivate inimeste arv, ka mängitakse vähem. Ehk siis – kui vanasti pandi lennukalt pääsuke sisse, siis nüüd pannakse koidula,» sedastas Rüütel.

Tulemuseks on liidu juhi sõnul see, et ainsana on tänavu arvestatavas kasumis suurim operaator Olympic Casino, kuid ka nende kasum on ligi poole võrra kokku kuivanud. Kolme hasartmängufirma kahjum ületab kümmet miljonit krooni ning lähiajal sulgeb nii mõnigi neist ilmselt uksed. «Õige pea väheneb operaatorite arv ligi poole võrra,» ennustas Rüütel.

Järgmiste aastate osas on Rüütel veelgi pessimistlikum, kinnitades, et hasartmängumaksuna laekuva raha vähenemine jätkub kiires tempos. Seda nii majandussurutise kui ka ligi kolme kuu pärast jõustuva uue hasartmänguseaduse tõttu.

Riigikogus esimese lugemise läbinud ja täna majanduskomisjonis arutusel olev seaduseelnõu sunnib nimelt kasiinosid tõstma oluliselt mänguautomaatide arvu mängukohtades, registreerima mängijaid ning sulgema elumajade ja lasteasutuste juures olevaid õnnemängukohti.

See kõik vähendab Rüütli sõnul kasiinode arvu, käivet ja kasumit veelgi, mis omakorda vähendab jällegi kultuurkapitali eelarvet.

«Meie prognoos on, et aastal 2010 väheneb hasartmängumaksu laekumine praegusega võrreldes poole võrra,» kinnitas liidu juht. See tähendaks, et kultuurkapitali eelarve väheneks veel vähemalt 100 miljoni krooni võrra.

Poliitikud on seni kinnitanud, et kuigi kultuurkapitali eelarve täitumine on õnneloos, pole selle rahastamise aluseid lähiajal plaanis muuta.

Kultuurkapitali tegevjuht Raul Altmäe nentis, et probleeme ei tekita eelarve suuruse vähenemine mitte neile, vaid inimestele, kes sealt raha taotlevad.

«Meie jagame sellevõrra, kuidas toimub laekumine, me ei jaga ennast lõhki,» nentis Altmäe.

«Ma olen ainult rõõmus selle üle, kui inimesed vähem kasiinos käivad. Vahet pole, las maksulaekumine tuleb, nagu ta tuleb – kui inimesed vähem kasiinos käivad, on see vaid rõõm ühiskonnale.»

Hasartmängumaks

•    Hasartmängumaksu tuleb kuus maksta 7000 krooni ühe automaadi ning 20 000 krooni ühe mängulaua kohta. Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse.
•    Riigieelarvesse laekunud maksust saab toetust:
•    46% kultuurkapital
•    3,9% Eesti Punane Rist
•    12,7% läheb lastele, vanuritele, peredele ja puuetega inimestele mõeldud programmide ja ürituste toetamiseks
•    37,4% kasutatakse laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide finantseerimiseks. Sellest summast eraldatakse 32 protsenti teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22 protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetuseks, 10 protsenti teiste spordiprojektide toetamiseks, 32 protsenti pere-, meditsiini-, hoolekandeprojektide ja vanurite ning puuetega inimeste projektide toetamiseks ning 4 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks.
•    Toetusi jagab hasartmängumaksu nõukogu