Rektorid ootavad õppemaksuta eestikeelse kõrghariduse rahastamismudelit

Foto: Lennart Rikk

Eesti ülikoolide rektorid oleksid kahe käega õppemaksuta eestikeelse kõrghariduse poolt, kui vaid riik suudaks tagada selle järjepideva rahastamise.

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud rääkis Postimees.ee´le pärast eilset rektorite ja erakondade kõrgharidusteemalist debatti, et tasuta eestikeelse kõrghariduse idee on kindlasti tervitatav, kuid ettevaatlikuks teevad kalkulatsioonid, mis ei anna selle rahastamiseks esialgu veel mingit kindlustunnet.

Majanduskriisi ajal tabas ülikoole Raua sõnul rahastamises suur tagasilöök, kuna kärbiti üliõpilaskoha baasmaksumust, mis on niigi aastaid olnud väga madal. «Kui saaks kõigepealt baasmaksumuseski mingi kindlustunde, siis julgeks juba ka tasuta eestikeelsest kõrgharidusest mõelda,» selgitas Raud.

Ka Kunstiakadeemia rektori Signe Kivi sõnul võiks Eesti tasuta eestikeelse kõrghariduse poole püüelda, kuid kõigepealt tuleks kokku leppida rahastamismudelis. «Tundub, et aeg uueks ühiskondlikuks kokkuleppeks on küps, sest nagu debatil oli näha, siis kõrgharidust puudutavates küsimustes on erakondadel väga suur ühisosa,» märkis Kivi.

Tartu Ülikooli rektori Alar Karise sõnul on Eestil praegu valida kolme rahastamismudeli vahel: kas kõik on tasuta; tudengid maksavad kas osaliselt või täielikult; või maksavad ainult need, kes saavutavad pärast ülikooli lõpetamist teatava palgataseme.

Ka Karis pooldaks tasuta eestikeelse kõrghariduse ideed, kui oleks olemas kindel mudel, kuidas seda järjepidevalt rahastada.