/nginx/o/2008/05/21/43030t1h2bb7.jpg)
Endine õiguskantsler Allar Jõks hindab praegust arutelu erakondade rahastamise kontrollimise teemal naeruväärseks ega pea tõenäoliseks, et vastav seaduseelnõu enne riigikogu valimisi vastu võetakse.
Jõks peab parteide rahastamise arutelu naeruväärseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui see seaduseelnõu võetakse vastu enne 2011. aasta valimisi, siis ma julgen öelda, et ma hüppan siis oma magamistoa aknast välja,» ütles Jõks ETV saates «Terevisioon».
Jõks rääkis, et erakondade rahastamise küsimuses puudub poliitiline tahe, kuivõrd kõigi teiste eelnõude puhul suudab riigikogu vajadusel olla operatiivne, kiire, jõuline, reageerida kiiresti, aga selles küsimuses mitte.
Tema meelest peaks erakondade rahastamise kontrollorgan olema sõltumatu eraldiseisev organ, kellel on võimu volitused, kes võib koguda andmeid ning ei pea kartma sellepärast, et temaga valusa teema ülesvõtmisel midagi juhtub. «Kontrollorgan on vajalik selleks, et lõppastmes meil ei saaks Eestis seadusi osta ega müüa. Lisaks on see vajalik poliitilise kultuuri tõstmiseks,» lisas ta.
Jõks ei pea võimalikuks, et poliitikud ise erakondade rahastamist kontrolliksid. «Nagu poliitikute rahakasutust ei peaks kontrollima poliitikud, ei pane me vangivalvuriteks ka vange,» näitlikustas ta. Positiivse näitena tõi ta Läti, kus on organ, kes tegelebki korruptsiooni vältimisega ning erakondade rahastamise kontrolliga.
Kommenteerides asjaolu, et ka riigikontroll ei taha erakondade rahastamise üle järelevalvet teha, osutas Jõks, et ükski riigiorgan ei saa valida, millist ülesannet ta tahab täita, millist mitte. «See takistus võiks olla ainult põhiseadus, mis ütleks, et näiteks riigikontrolli ülesannetega ei ole erakondade rahastamise kontrollimine ühitatav. Selliseid põhjendusi mina ei ole leidnud ja neid on Eesti põhiseadusest ka väga raske leida,» selgitas Jõks.