/nginx/o/2010/03/12/330573t1h07b3.jpg)
Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas, et riikidel pole õigust vange valimisõigusest täiesti ilma jätta. Seetõttu kaalub ka Eesti riik vangidele hääleõiguse andmist, et vältida kahjutasunõudeid kinnipeetavate õiguste rikkumise eest.
Vangid võivad saada õiguse valida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu saavad Eestis valida eeluurimise all olevad kinnipeetud ja kriminaalhooldaja juures käivad isikud, kes kannavad tingimisi karistust, ent vangis istuvad süüdimõistetud valida ei saa.
Kuid juba 2005. aastal langetas Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis ühe süüdimõistetud inglise mõrtsuka John Hirsti kaebuses otsuse, et Suurbritannias sarnaselt Eestiga kehtiv süüdimõistetud vangide täielik hääletamiskeeld on lubamatu ja valimisõigusest ilmajätmist ei saa kõigile süüdimõistetud vangidele rakendada.
Pärast pikka venitamist otsustaski Suurbritannia valitsus, et seadusi tuleb muuta ja süüdimõistetud vangidele tuleb anda õigus hääletada. Briti poliitikutele küll ei meeldinud mõte vangid valima lasta, kuid veel vähem soovivad nad kinnipeetavatele valimisõigusest ilmajätmise eest kahjutasu maksta. Kõige raskemad kurjategijad tahab peaminister David Cameron siiski valimisõigusest ilma jätta.
Eestis saatis justiitsministeerium juba kevadel riigikogu põhiseaduskomisjonile kirja, milles tegi muude ettepanekute seas samale inimõiguste kohtu lahendile viidates ettepaneku lubada osal kinnipeetavatest valimistel osaleda.
Kuhu aga tõmmata piir, milline vang saab ja milline ei saa valida, on justiitsministeeriumi hinnangul edasise analüüsi küsimus.
Justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juht Ivi Papstel selgitas, et kuigi juriidiliselt on riik kohustatud arvestama vaid tema suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsustega, on inimõiguste kohtu otsuste mõju oluliselt suurem.
Inimõiguste kohtu otsuse aluseks olevat Euroopa inimõiguste konventsiooni peab ka Eesti järgima. «Rikkumist tuvastavad kohtuotsused õhutavad ka teisi riike oma õiguskorda muutma, et vältida nende vastu analoogsete kaebuste esitamist,» lausus Papstel.
Vangide valimisõiguse küsimuses peab otsuse langetama riigikogu. Selle liikmed aga ei taha vangide valima lubamisest midagi kuulda.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde lausus, et praegu pole küll mingit põhjust seadust muutma hakata, et süüdimõistetud vange valima lubada. «Mul on raske ette kujutada valimiskampaania läbiviimist näiteks Viru vanglas,» lausus Linde.
Sama meelt oli põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest liige Lembit Kaljuvee. «Kui inimene on kuriteo sooritanud, siis ei peaks ta valimistel osaledes ühiskonnas kaasa rääkima,» leidis Kaljuvee. Pigem võiks Eesti riik tema sõnul kulutada oma juristide töötunde selleks, et vältida vajadust vange valima lasta.
Vangid Eestis
• Eestis oli 1. novembril 2667 süüdimõistetud vangi.
• Vanglasüsteemile kulub tänavu 667 miljonit krooni. Sellest 394 miljonit läheb personalikuludeks, 96 miljonit vanglate ülalpidamiseks, 31 miljonit vangide toitlustamiseks ja 10 miljonit meditsiinikuludeks.
• Kõige rohkem vange on Tartu vanglas, 832. Viru vanglas on 737 vangi, Tallinna vanglas 578 vangi, Harku vanglas 216 vangi, Murru vanglas 288 vangi.
• Eesti põhiseadus, § 58: Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.