/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2009/09/04/230611t1h5f11.jpg)
Selleks, et Eesti saaks korruptsioonitajumise indeksis kunagi lähemale Põhjamaade näitajatele, peaks ühiskonna suhtumine korruptsiooni muutuma taunivamaks, leiab ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Ühiskonna suhtumine korruptsiooni peab muutuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruptsioonitajumise indeksi avalikustamise pressikonverentsil märkis Tehver, et tuleks mõelda sellele, miks Eesti korruptsioonitajumise indeksis võrreldes Põhjamaadega nii palju maha jääb. «Inimene ei peaks vaatama, nagu korruptsioon oleks ainult kellegi teise probleem, vaid see on ka minu probleem. Just suhtumine – kas suhtun korruptsiooni kui paratamatusesse või kui taunitavasse nähtusesse,» märkis Tehver. Ta lisas, et korruptsiooniga peaksid võitlema endiselt riigiorganid, kuid ühiskonnagruppide tauniv suhtumine aitaks samuti korruptsiooni vähenemisele kaasa.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti rõhutas, et Eesti ei peaks end enam võrdlema vaid postkommunistlike riikidega, vaid eelkõige Euroopa Liidu ja üldse Lääne-Euroopa riikidega.
«Enam ei ole põhjust rõhutada Eesti suhtelist edu korruptsiooni tõrjumisel võrreldes teiste postkommunistlike riikidega, kuna eelseisev liitumine eurotsooni ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECDga paigutab meid maailma silmis täiesti uude liigasse,» nentis Tehver. «Neis kategooriates jääb Eesti korruptsioonitaseme poolest selgelt keskmike hulka ja edasiliikumiseks on teha veel palju,» lisas ta.
Täna avaldati Eesti korruptsioonitajumise indeks, mis langes võrreldes möödunud aastaga 6,6 pallilt 6,5 pallile.