:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2010/03/08/328522t1hc978.jpg)
Endine rahandusminister, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi leiab, et ametnike sissetuleku peaks moodustama põhipalk, sest riigitööl on inimese isiklikku sooritust üsna keeruline mõõta.
Veskimägi: ametnike palgasüsteemist oleks ammu aeg loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigivalitsemise suurema efektiivsuse üks olulisemaid võtmeid on riigiametnike orienteeritus tulemuste saavutamisele, mitte protsessile. Avaliku teenistuse seadus taotles üheksakümnendate keskpaigal tsentraliseeritud riigiteenistuse mudeli rakendamist, tegelikkuses ei ole aga seadus kunagi rakendunud, vaid ametiasutused on töötanud detsentraliseeritud ja personaalsetele kokkulepetele põhineval personalipoliitikal,» tõdes Veskimägi.
Tema sõnul on Eesti riigiteenistuses tegelikult juba ammu töötaja ja tööandja vahelisele kokkuleppele põhinevad palgad, just nagu töölepinguga tööl käivate inimeste puhulgi.
«See on tähendanud tööjõuturu olukorrast lähtuvaid palgakokkuleppeid värbamisel, mis on pandud kokku lihtsalt erinevaid seadusega lubatud palgakomponente kasutades ja tihti ei ole seal täiendavate tööülesannete või nõutavamast tulemuslikuma tööga mingit pistmist,» lisas Veskimägi. «Näiteks ametniku tulemuslikuma töö lisatasu saamise ja riigi eesmärkide saavutamise vahel ei ole enamjaolt mingit seost.»
«Ammu oleks aeg avaliku teenistuse institutsioonist kui sellisest enamike riigitöötajate puhul loobuda koos formaalse palgasüsteemiga, mida nagunii ei kasutata tema loomisel olnud idee kohaselt,» arvas endine rahandusminister.
Tema hinnangul peaks enamiku riigi käest palka saavate inimeste sissetuleku moodustama põhipalk, sest riigitööl on üsna keeruline mõõta individuaalselt, aga tihti ka kollektiivset sooritust.