Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Maavanem: valdav osa Ida-Virumaa venelastest elab Venemaa inforuumis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Heino Käos

Valdav osa Ida-Virumaa venekeelsetest elanikest elab Venemaa inforuumis ja ei hakka kunagi Eesti infokanaleid kasutama, leiab Ida-Viru maavanem Riho Breivel.

«Suurem osa vene keelt kõnelevatest inimestest Ida-Virumaal on Venemaa infoväljas,» rääkis Breivel BNSile antud intevjuus. «Ligikaudu 35 000 Vene kodakondset – nemad on praktiliselt kõik Venemaa infoväljas. Lisaks veel teist samapalju etnilisi venelasi, kes eesti keelt praktiliselt ei mõista.»

Breiveli sõnul ei pruugi nad ise seda tunnistadagi. «Väidavad et jälgivad Pervõi Baltiiski Kanali näiteks, mis näitab nende hinnangul objektiivseid uudiseid Eesti kohta. Või siis kohalikke kaabelkanaleid,» selgitas Breivel.

Maavanema sõnul suvel toimunud digipööre kohalikke venelasi eriti ei mõjutanud. «Nad ei teagi, et mingi digipööre üldse toimus. Nad ei vaadanud neid Eesti kanaleid niikuinii,» rääkis Breivel ja lisas, et kuigi näiteks Peipsi-äärsed venelased räägivad ka eesti keelt, on telekaantenn ikka Venemaa poole.

Seetõttu ei ole maavanema hinnangul ka kuigi perspektiivikas näiteks ETV2 venekeelse programmi laiendamine. «Alguses ma sinisilmsena arvasin ka, et me võiks teha kanali, mida nad hakkavad vaatama. Aga tegelikult nad ei hakka. Ma olen uurinud – ETV2 noored võibolla vahel veel vaatavad, kuid vanem põlvkond mitte,» nentis Breivel.

Tema hinnangul oleks perspektiivikam teha koostööd kohalike kaabeltelevisiooni kanalitega ning üritada sinna oma sõnumit edastada. «Kohtla-Järvel tegutseb kaabel-tv kanal Lites, Narvas on samuti oma kanal. Need teevad ka saateid kohalikel huvipakkuvatel teemadel. Ja tegelikult seal ongi lahendus. Me võime armastada neid kaabel-tv kanaleid või mitte, kuid me peaksime olema nii kavalad, et saaksime oma info neisse kanalitesse sisse,» rääkis Breivel.

Litesel on tema sõnul 24 000 abonomenti ja Narva kaablil samamoodi ligikaudu 30 000 klienti. Samas nentis Breivel, et nende kanalitega koostöö tegemine nõuab teataval määral enda allasurumist ning kohalikud eestimeelsed ajakirjanikud ei ole sellest huvitatud. «Minu meelest nad ei ole pätid, nad on lihtsalt vene inimesed. Nad on inimesed, kelle vanaisa teenis punaarmees ja kui sa ütled neile, et vanaisa oli pätt, siis saad täpselt sama rauaga vastu,» arvas Breivel.

Digilevile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel nentis, et objektiivselt iseloomustab Virumaad erakordselt suur kaabellevi ja digitelevisiooni osakaal televisiooni vastuvõtus ning kõige kiirem eetri kaudu edastatavast analooglevist loobumine kogu Eestis. «Kui keegi soovib vaadata Venemaa suunalt tulevaid analooglevis edastatavaid programme, siis see on inimese vaba valik ja selles osas ei ole ju muid takistusi kui kaugus piirist. Ja kui needsamad inimesed ei soovi samal ajal Eesti eetris levivaid telejaamu vaadata, siis seegi on sügavalt nende enda asi,» leidis Pihel.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjon seisab Piheli kinnitusel hea selle eest, et igal soovijal igas Eestimaa punktis oleks võimalus eetri kaudu levivaid kodumaiseid kanaleid näha. «See, kas inimene seda võimalust kasutab või mitte, on euroopalikus kultuuriruumis ikka tema enda otsus.»

Tõepärase meediakajastuse tagamiseks Ida-Virumaal kavatseb valitsus septembris heaks kiidetud Ida-Virumaa tegevuskava 2010-2014 kohaselt luua ühtse Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse infoportaali, algselt plaanis olnud tasuta venekeelsest ajalehest on viimases tegevuskava versioonis loobutud.

Kavas on luua ühtne Eesti Rahvusringhäälingu venekeelne infoportaal rus.err.ee, mis koondab kõiki avalik-õigusliku rahvusringhäälinu seniseid venekeelseid teemaportaale.

Jätkatakse ETV2 venekeelse programmi laiendamist ja suurendatakse ETVs venekeelsete subtiitritega saadete arvu. «Tagatakse olemasolevate Ida-Virumaal levivate ning vaadatavate- kuulatavate jaamade aktiivsem kasutamine Eesti inforuumi põhise teabe edastamiseks,» pakub tegevuskava.

Veel soovitakse soodustada koostööd eesti- ja venekeelsete ajakirjanike vahel, samuti Eestis toimuvate kultuurisündmuste ja telesaadete kajastamist maakonna meediakanalites.

Lisaks tagatakse tegevuskava kohaselt Eesti inforuumi kättesaadavuse parandamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ametkondliku info aktiivsemat ja kvaliteetsemat kanaliseerimist läbi audiovisuaalse, trüki- ja elektroonilise meedia.

Tegevuskava koostajate hinnangul on Ida-Virumaal suureks probleemiks tõepärase meediakajastuse puudumine. Rahvusringhäälingu kanaleid regioonis ei vaadata ja põhilisteks infoallikateks on Venemaa telekanalid.

Tagasi üles