Mikko: soovin naisena, et oleksime õnnelik Põhjala riik

Marianne Mikko Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sotsiaaldemokraatide juhiks kandideeriva Marianne Mikko hinnangul muudaks korralik ühiskondlik kokkulepe Eesti konkurentsivõimeliseks.

Eesti sotsiaaldemokraate on sageli süüdistatud kas parempoolsete või Keskerakonna puudliks olemises. Mida lubate teha sellest seisusest vabanemiseks –kõigepealt Tallinnas ja seejärel võimalikus koalitsioonis Toompeal?

SDE paistab silma sotsiaaldemokraatlike väärtuste hoidmise poolest. Me väärtustame võrdseid võimalusi, solidaarsust ja nõrgemate abistamist.

Ühelt poolt võib ju hinnata meie tegevust kui nõrkust, aga mündil on ka teine pool. Kas pole Eesti paduparempoolsel poliitmaastikul sotside tegu hinnatav kui oskus ja tarkus parempoolses koalitsioonis kõigest hoolimata ikka oma kurssi ajada? Opositisoonis pole teadagi võimalust oma valijaid teenida.

Koalitsioonis püüame võimalikult palju endale südamelähedasi asju ellu viia.Tallinna juhtimine on muutunud tänu sotsiaaldemokraatidele demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks.

Mis puudutab koalitsiooni Toompeal, siis mina leian, et uue põlvkonna vasakpoolsetega üheskoos valitseda oleks Eestile ainuõige tee.

Viimased populaarsusküsitlused pole olnud teie erakonnale eriti roosilised. Kuidas kavatsete tuua sotsiaaldemokraadid enne märtsivalimisi taas pildile?

Toompea võib rahulolevalt nurruda, et olukord on endine. Stagnatsioon ja enesega rahulolu teevad koalitsiooni laisaks ja ülbeks. Ent uus jõud on liikvel ja sotsiaaldemokraadid on aktiivsemalt pildil!

Kuu aja vältel oleme teinud SDE esimehe kandidaatidega tiiru Eestile peale. Meie üle-eestiline telgituur tõi meie juurde tuhandeid inimesi, et üheskoos väja selgitada meie ühiskonna ees seisvad lahendamist vajavad ülesanded.

Selline koostöövaim ja ühine lahenduste otsimine rahvaga on ülimalt oluline sotsidele. Meie jaoks on iga inimene väärtus omaette ja sisuline dialoog valijaga parim tee enne 6.märtsi valimisi.

Milline on kõige põletavam probleem, mis vajab tänases Eestis lahendamist? Mis on kolm esimest sammu, mis tuleks olukorra parandamiseks astuda?

Vaesus. Eesti vaese ja rikka vahel haigutab üks Euroopa Liidu sügavamaid lõhesid. Veelgi enam- Eesti töötud on Euroopa Liidu kõige vaesemad.

Sotsiaalteadlased on ammu osutanud tõigale, et vaesus toodab vaesust. Ei maksa uskuda udujuttu, et meil on töötuid kuni 70 000. Tegelikult on neid inimesi 20% tööjõulisest elanikkonnast. Mis omakorda tähendab seda, et igal meie perel on lähikonnas töötuid inimesi.

Sotsiaaldemokraadid poleks sotsiaaldemokraadid, kui me ei tegeleks töötajaga ühelt poolt, aga samas ettevõtjaga teisalt. Seaduses hästi kirjas paindlik tööturg tuleb tegelikult tööle panna.

Meie nõrk sotsiaalkaitse peab endas sisaldama euroopalikke kaasaegseid sotsiaalkaitse skeeme. Majanduskriisi silmas pidades, peame abi suunama ennekõike vaesematele.Töötutoetuse määr peab olema pool alampalgast.

Kuigi sotsiaaldemokraadid pooldavad traditsiooniliselt rikastelt raha ära võtmist ja vaestele laiali jagamist, pole Eesti sotsid praktikas tegudeni jõudnud. Miks see nii on ja kuidas plaanite seda lahendada?

Rootsi kui üks tugevamaid sotsiaaldemokraatiad on jõudnud oma arenguga maailma konkurentsivõimelisemate riikide hulka sellepärast, et 90 aastat tagasi leppisid poliitikud, töösturid ja ametiühingud kokku sotsiaalse heaolu kontseptsioonis.

Sedalaadi ühiskondlik kokkulepe on vajalik ka 21.sajandi Eestile, et meie lapsed ja lapselapsed võiksid meid hea sõnaga meenutada.

Progressiivsest tulumaksust ettevõtjatega rääkides, olen jõudnud veendumusele, et sotsiaalse närviga ettevõtjate hulgas on üha enam maad võtmas poolehoid meie edasiviivale mõttele riigile tulude tekitamisest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna häda on olnud karismaatilise ja usutava liidri puudumine. Miks arvate, et just teie olete parim juht sotsiaaldemokraatidele ja seega partei säravaim peaministrikandidaat?

Olen poliitikas kaheksa aastat. Paraku pole selle ajaga ülemäära palju muutunud. Sotsiaaldemokraadina pean tähtsaks võrdsete võimaluste tagamist kõikidele inimestele nagu ka võrdse töö eest võrdse palga maksmist. Selle nimel olen ma poliitikas.

Soovin naisena väga, et oleksime õnnelik Põhjala riik. Nagu ka seda, et meie järeltulev põlvkond küsiks lähitulevikus tänaste noorte norrakate kombel, kas tõesti võib peaminister olla ka mees?