Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/25/11895150t1h2d30.jpg)
/nginx/o/2008/03/05/24078t1h9e0e.jpg)
Aga kui sinu poeg tahab abielluda mehega? Vaevalt see tänavareklaami küsimus vastamiseks mõeldud on, aga kuna sotsiaalministeerium võtab ise oma kampaaniat tõsiselt, võiks selle üle siiski veidi arutada. Niisiis: mida teha, kui mu poeg tahab abielluda mehega?
Kuna reklaami-pojal näib abiellumiseks olevat vaja lapsevanema luba, võib arvata, et ta on veel alaealine. Aga isegi kui mõeldud on täiskasvanud poega, on ikkagi häiriv, et reklaam seab lapse tahtmise ülemaks lapsevanema tahtest ning isegi ettepoole seadusandjast ja ühiskonnast. Mina olen maailma naba, mina pean saama, mida ma tahan, on selle reklaami moraal.
Aga kui minu poeg tahab istuda purjuspäi autorooli? Või kui ta tahab kooli pooleli jätta, öösiti ringi hulkuda ja kanepit suitsetada?
Sotsiaalministeeriumi ametnikud teavad hästi, et mehe abiellumine mehega on seadusevastane. Mida siin siis veel küsida on? Seadus on vanem kui meie, õpetas mu vanaema. Samasugust seaduskuulekust peaksime õpetama ka oma lastele ja eriti just neile, kes tahavad seadusele läbi sõrmede vaadata.
Jah, mõnes riigis võivad mehed omavahel abielluda. Aga samamoodi on riike, kus pole üldist koolikohustust, kus võib vintispäi autorooli istuda, lahjemaid meelemürke tarvitada või mitut naist pidada. Kui keegi hakkaks maksumaksja raha eest mõnda neist asjadest Eestis kas või küsimuse vormis propageerima, oleks see skandaalne. Aga sotsiaalministeerium teatab südamerahus, et ma peaksin oma pojaga tõsimeeli arutama võimalust seadust eirata.
Asja ei tee paremaks see, et abiellumine kui avalik, riiklik, juriidiline akt on teiste sama kampaania reklaamide kaudu pandud ühte patta eraeluliste küsimustega. Kui moslemiga koos töötamine või neegriga koos treenimine seatakse ühele pulgale seadusevastase tegevusega (meestevahelise abieluga), siis on raske uskuda, et seda tehakse Euroopa Liidu kui inimõigusi esiplaanile seadva ühenduse toel.
Ausalt öelda ma ei tea ja mind ka ei huvita, mis usku on mu töökaaslased. Küll olen ma märganud spordisaalis vahel ka mõnda neegrit. Aga mis puutub siia meestevaheline abielu? Kas siis, kui mu töökaaslane on moslem ja trennikaaslane neeger, peaksin ma sallima ka seadustest üleastumist?
Eesti põhiseadus ei luba kedagi diskrimineerida. Paraku on sotsiaalministeeriumil kõik segi nagu puder ja kapsad. Eraelu ja abielu, sallivus ja seaduserikkumine, diskrimineerimine ja inimõigused. Sotsiaalminister võiks ju aru saada, et kui ta urineerib oma kodus WC-potti, siis on see tema püha ja puutumatu eraelu, aga kui ta teeb sedasama näiteks vastu vabadussammast, on see avaliku korra rikkumine.