Lapsevankriga rongi sisenemine nõuab jõudu ja osavust

Madalalt ooteplatvormilt lapsevankriga rongi pääsemine on tõeline kannatuste rada, kui kedagi abiks ei ole. Foto: Mihkel Maripuu

Emad peavad kuni 2013. aastani lapsevankriga elektrirongi ronimiseks koledat vaeva nägema, sest alles siis hakkavad Eestis sõitma esimesed nüüdisaegsed elektrirongid, mille jaoks ooteplatvorme juba praegu madalamaks tehakse.

Noor ema Hanneli Rudi püüdis mõne päeva eest Saue jaamas madalaks ümber ehitatud reisiplatvormilt lapsevankriga rongi siseneda ning jäi hätta. Vagunisse saamiseks pidi ta vankri umbes meetrikõrgusele vedima. Seejuures tuli ligi 20-kilost raskust otse enda ees tõsta, sest rongi uksed on kitsad ja küljelt ei saanud vankrit sülle haarata.

Selline katsumus ootab noori emasid ees nii mitmeski rongijaamas ja selliste kohtade arv aina kasvab, sest Eesti Raudtee peab 2013. aastaks kõik reisiplatvormid madalaks ümber ehitama.

Ümberehitus on vajalik, sest 2012. aasta lõpus jõuavad Eestisse esimesed Šveitsi firma Stadler Bussnang AG uued madalapõhjalised elektrirongid, mis on käigus 2013. aasta algusest. Kokku on uusi ronge 18, millele 2014. aastast lisandub veel 20 uut diiselrongi.

«Ega siin suurt midagi teha olegi,» nentis ASi Elektriraudtee avalike suhete juht Norbert Kaareste. «See, et osa selliseid platvorme on juba praegu valmis, on Eesti Raudtee otsus.»

Kaareste sõnul ei saa ka vanu ronge madalamaks teha ning tõstukite paigaldamine ustele läheks liiga kalliks. Ei ole mõistlik investeerida seadmetesse, kui on teada, et kohe-kohe neid enam vaja pole, sõnas ta.

«Nendele inimestele (lapsevankriga emadele – toim) saab ainult soovitada, et tuleb kannatada aastani 2013, kui tulevad uued rongid,» ütles Kaareste. «Teine soovitus on, et kui ooteplatvormil on teisi inimesi, siis võiks neilt abi paluda.»

Reisisaatjate palkamist Elektriraudteel praegu kavas ei ole. Tallinna bussides ja rongides maksab selle teenuse teatavasti kinni linn, elektrirongides peaks seda tegema riik. Kaareste märkis, et kui aga selline idee välja pakutakse, siis tuleb asja majandusministeeriumiga arutada.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase tõdes, et firma ei suuda kuidagi kõiki reisiplatvorme korraga vahetult enne uute rongide saabumist ümber ehitada. Seepärast ongi töödega juba alustatud.

«Ega me ei ole võlurid, et suudaksime sada perrooni ühe sõrmenipsuga parajaks timmida,» sõnas ta. «Reisiplatvormide ümberehitamine on seotud Euroopa Liidu rahaga, mistõttu tuleb koostada taotlusprojekt, projekteerida ja ehitushankeid läbi viia. Seega on protsess väga pikk.» Glase sõnul saab Eesti Raudtee aru, et reisijate mugavus kannatab, kuid ei ole olemas ka muid variante.

Kõik 101 perrooni peavad uute rongide saabumiseks valmis olema. Ümberehitused lähevad maksma ligi 250 miljonit krooni, millest ELi tõukefondidest tuleb 85 protsenti.