Üleujutatud põldudelt võib saak koristamata jääda

Raplamaal Inglistes kartuleid kasvataval Kalle Hamburgil jäi kartulivõtt eile pooleli, sest kombain jäi mutta kinni. Foto: Liis Treimann

Tänavust rikkalikku ja kvaliteetset köögi- ja teraviljasaaki ei saa liigniiskuse pärast lihtsalt põllu pealt kätte. Iga kuiv päev on põllumeestele praegu juba kulla hinnaga.

Raplamaal Inglistes omanimelist kartulikasvatustalu pidav Kalle Hamburg nentis, et praegu on põhiküsimuseks kujunenud, kuidas saak põllu pealt kätte saada.

«Vagu on nii pehme, et masinad ei saa peale ja pori läheb kombaini sisse,» rääkis mees ja lisas, et kui masinaid juba kolm-neli korda survepesuga pesta, läheb vesi laagritesse ja lõpuks vajab kombain remonti. «Totaalne kaos, see ei ole mitte töötegemine, vaid närvirakkude raiskamine.»

Kui saagi kätte saaks, oleks see aga kvaliteetne. Lehemädanikust sai Hamburg lahti ja haigused kartulit ei kimbuta. «See käibki nii, et kui on kõvasti lehemädanikku, siis on hea saak, sest niiskus soodustab mõlemat,» ütles ta.

Hamburgi sõnul on õnnelikud need inimesed, kes tänavu põllumajandusega ei tegele. Samas oli ta lootusrikas – ehk ikka tuleb veel  ka mõni selgem ja kuivem ilm. «Kuigi tunne on, et käiks nagu oma põllu peal vargil,» rääkis Hamburg. «Nii kui vargsi põllu peale saad, keeratakse jälle taevakraanid lahti.»

Veneaegsetele kuivendussüsteemidele Hamburgi sõnul lootma jääda ei saa, sest nende kvaliteet pole kunagi kiita olnud ja aeg on teinud oma töö. «Kui seemnekartul on kaks päeva vee all, on asi otsustatud,» ütles mees, kes kasvatab just nimelt seemnekartulit, mida tuleb eriti hoolikalt koristada ja kuivatada.

Nii kardinaalsete muutustega suve 20 aastat põllundusega tegelenud Hamburg ei mäleta. Juulikuus oli ta päris rõõmus, juunis aga kimbutas põud. Jaanipäeva vihm tuli tema sõnul kartuli jaoks viimasel minutil.

«Staažikamad agronoomid rääkisid, et 1978. aasta suvi olevat veel hullem olnud,» ütles Hamburg.

Köögiviljakasvatusfirma AS Sagro juht Kalle Reiter oli eile põllumeestega ringreisil. Tahtmata küll hädaldada ja viriseda, pidi ta siiski nentima, et pooled põllud on päris vee all.

Sagrol on juba 25 hektarilt õnnestunud ära koristada köögivili, mis liigniiskuse käes kannatada ei olnud saanud. Saaki sai ühe hektari pealt 30 tonni ja selle tulemusega jäi Reiter rahule. On aga vaja mitu kuiva päeva, enne kui mingigi tehnikaga teistele põldudele minna saab.

Reiter nentis, et enamikul põllumeestel on liigse vihmavee probleem tõsine. «Eks muidugi sõltu palju maadest ja võimalustest,» rääkis ta. Sagrol on põllud Laagrist kuni Niitväljani välja. Laagri põllud on Reiteri sõnul aga savipõhjaga ja sinna jääb vesi pidama. «Maa on nii vett täis ja savist see läbi ei lähe,» rääkis ta.

Nagu Hamburg, rääkis Reitergi, et saak ja selle väljanägemine oli ilus ning ka haigused pole köögivilja kimbutanud. «Ent nüüd tuleb see kätte saada,» ütles ta. Käsitsi võiks Reiteri sõnul üles võtta ainult kapsapead, kõigi ülejäänud köögiviljadega on probleem.

Kui vihmasadu jätkub, siis need, kes on oma kartulipõldudega juba praegu raskustes, Reiteri sõnul tänavu enam saaki ei saa. «Eestlane nälga ei jää, sest Euroopas ennustatakse paremat saaki kui mullu,» ütles Reiter. «Aga kahju on sellest, et nälga jäävad Eesti põllumehed.»

Kartulikasvatusteadlase Luule Tartlani sõnul kartulikasvatajad kõige hullemas olukorras veel ei ole. «Aga ma loodan, et vesi taandub, tulevad soojemad ilmad ja kartul saadakse kenasti kätte,» ütles ta ja lisas, et kartul mädaneb nendel, kes pole varem lehemädanikust lahti saanud.

Samuti on niiskus teinud liiga madalamal asetsevatele põldudele. «Neid põlde on, kus vesi on vao vahel, ja nendega tuleb väga hoolikas olla,» ütles Tartlan ja lisas, et kui on palju mädanikega mugulaid, siis võib nendest piirkondadest saagi üldse koristamata jätta.

«Pärast ei jõua sealt terveid kartuleid välja korjata, aga põllumehe aeg maksab ka midagi,» tõdes Tartlan.

Oluline on teadlase sõnul tänavu kartuli kuivatamine, eriti pani ta seda südamele väikekasvatajatele. «Nemad peaksid kartuli ära kuivatama iga külje pealt,» ütles ta.
Hoopis rohkem oli teadlane mures teraviljade pärast, suuri raskusi olevat ka rapsiga. Ka jääb Tartlani sõnul tänavu koristamata hernes, sest see on lamandunud ja herned on kaunas läinud kasvama.