1809. aastal ostis suvemõisa arst Samuel Reinhold Winckler ning rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse. Aastatel 1813–1885 töötas seal esimene Eesti vesiravila.
19. sajandi esimesel poolel iseloomustati Mustjõe suvemõisa sõbraliku rohelise laiguna keset liivamerd. 1860. aastatel, kui suvemõis kuulus Carl Ludwig Bergmannile, anti Mustjõe suvemõisas üürile suvekortereid. Toonastest ajalehereklaamidest selgub, et puhkajad said võtta nii sooje kui ka kuumi merevanne. Kasutusel oli koguni Tallinna muda, mida oli Tartus analüüsinud professor Carl Schmidt.
1880. aastatel oli kujunenud tihedam asustus ka Mustjõe ojast linna poole jääval alal. Hooned paiknesid Sipe oja põhjaharu ääres, samuti praeguse Mustjõe tänava alguses.
Mustjõe suvemõisas on viibinud pikemat ja lühemat aega mitmed kultuurilooliselt tuntud inimesed. Seal on puhanud näiteks kirjanik August Kotzebue. On andmeid selle kohta, et suvemõisas toimusid Kotzebue asutatud Tallinna esimese teatri ehk Revaler Liebhaber-theateri etendused.
Enne Esimest maailmasõda kuulus Mustjõe mõis notar Villem Tuurmannile. Tema pärijad müüsid Mustjõe mõisa Tallinna linnavalitsusele. 103 000-ruut-süllase suvemõisa maid anti rendile põllumaadena.
1920. aastate alguses oli Mustjõe mõisahoone lagunemas. 1923. aastal tehti majas põhjalik remont, mis läks tolle aja kohta maksma küllaltki palju – 1,34 miljonit marka. Pärast remonti ja ümberehitust oli vanas härrastemajas kaheksa kahe- ja kaks ühetoalist korterit.
1923. aastal toimus Mustjõe kandis teisigi olulisi sündmusi. Alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja Harku järve vahelisel lõigul. Tolleaegsest ajakirjandusest võib lugeda, et Paldiski maantee oli sel lõigul vihmastel aegadel porine ja koormad kippusid porisse kinni jääma.
Suurim probleem Mustjõe elanikele oli aga Paldiski mnt 82 asunud populaarne kõrts. Seal käisid «topsutamas» ka kaugemate piirkondade elanikud. Võib-olla oli kõrtsi külgetõmbejõuks see, et 1920. aastate algul sattus politsei sinnakanti harva ning kõrtsipidajad said seal takistamatult tegutseda.
Eraldatust kasutasid 1920. aastate alguses ära ka salapiirituse vedajad. Mustjõeni ulatusid tollal piirivalve Kopli kordoni territoorium. Nii politsei kui ka piirivalve materjalid näitavad, kuidas sama aastakümne teisel poolel kaovad korrarikkumised.