Näitlejate reisi- ja hambaraviskandaalidest survestatud Eesti Kultuurkapital annab
170 pikaajalist kuluaruande võlglast Julianus Inkasso kätte, et raha tagasi saada.
Kulka hakkab võlgu sisse nõudma inkassofirma abil
Need 170 tänases lehes avaldatud inimest ja organisatsiooni ei saa end enam päästa ka aruande kiire esitamisega, sest kulka seni piiritul kannatusel on lõpp, teatas eile kultuurkapitali juht Raul Altmäe. «Selle nimekirja esitame lähiajal koos kõigi vajalike andmetega inkassole,» kinnitas ta.
Võla sissenõudjatega tuleb tegemist teha nii mitmelgi tuntud kultuuritegelasel, teiste seas näiteks Londoni teatrieluga tutvumiseks kolm aastat tagasi 10 000 krooni saanud näitleja Veikko Tääril ja noorel teatrijuhil Kaarel Ojal, samuti Edingburghi teatrifestivali külastamiseks aastaid tagasi sama suure toetuse pälvinud muusik Toomas Lungel.
Kõik nimekirjas olevad inimesed ja ühingud on aruande võlgu juba vähemalt aasta ning neile on Altmäe sõnul tehtud korduvaid meeldetuletusi nii suuliselt kui kirjalikult, kuid tagajärjetult. «Kui ikka inkassofirma tegutsema hakkab, siis hakkavad inimesed lõpuks liigutama,» avaldas kultuurkapitali juht lootust.
Nimekirjas ka surnu
Kokku on kultuurkapitalil võlgu tagasi saada ligi 1,6 miljonit krooni.
Huvitaval kombel on nn inkassonimekirja sattunud ka mullu sügisel surnud tuntud sporditeadlane Atko Viru, kellele kulka andis mullu mais 40 000 krooni raamatu «Sportlik treening» teise, täiendatud trüki väljaandmiseks.
Minister suhtub leebemalt
Kuigi kultuurkapitali juht kinnitas eile, et mingeid mööndusi enam kellelegi nimekirjas ei tehta ja aruande esitamine raha tagasimaksmisest ei päästa, oli kultuuriminister Laine Jänes pisut leebemal arvamusel.
«Kui ikka täna laekuvad aruanded, mis on aktsepteeritavad, olgu need siis aastast 2005 või 2006, siis mina ütlen, et asi on korras,» märkis minister. «Ega me iga hinna eest ei taha ju inimesi inkassosse anda.»
Kui aga kiiret reageerimist ei tule, on ka Jänese sõnul inkasso ainuõige lahendus võlglaste unest äratamiseks. «Kui riigi raha on eraldatud, siis see on vastutus, mille eest tuleb aru anda,» märkis Jänes. «Kui ei olnud keeruline raha küsida, pole ka aruandmine keeruline.»
Julianus Inkasso juhatuse esimees Karl Mitt nentis, et võla sissenõudmise protseduur algab võlglase teavitamisest, et nõue on inkassoettevõttele üle antud. Ühtlasi antakse tähtaeg võla tasumiseks ning teavitatakse tasumata jätmise tagajärgedest.
«Edasine tegevus sõltub paljuski võlglase käitumisest, kas ta asub oma kohustusi täitma ja otsib lahendusi või tuleb selleks koguni kohtu poole pöörduda,» märkis Mitt.
Kui palju kallimaks näiteks 10 000-kroonine võlg Julianuse sekkumise puhul võlgnikule läheb, keeldus Mitt vastamast. Erinevate spetsialistide hinnangul tähendab see vähemalt 30–40-protsendilist lisakulu.
------------------------------------------------
Kommentaarid
Ivar Maasik, Audioraamat OÜ üks omanikke
24 000 + 48 000 audioraamatute väljaandmiseks. Aruande esitamise tähtaeg: 30. jaanuar 2006
Audioraamat sai kulkalt raha kahele sarjale, «Eesti novelliklassika» ja «Tundmatu kirjandus». Tegelikult said kõik projektid realiseeritud. Audioraamatud on müügil, nii nagu neid plaaniti. Eeldasime, et kultuurkapitali toel saame kirjastamise käima ja edasiste raamatute kirjastamiseks teenime raha olemasolevate teoste müügist.
Kuna seda ei juhtunud ja müük on pea olematu, jäi tegevus soiku ja ka aruanne seetõttu esitamata. Kogu raha kulus raamatute väljaandmiseks, lisaks panin sinna ka isiklikku raha, arvan, et suurusjärgus 100 000.
Mäletan, et palusime pikendada eraldatud raha kasutamise aega – kasutamise lõpp oli 2006. aasta jaanuar. 2005. aastal küll alustasime mitme teosega, aga kuna 2005. aasta raamatupidamises mul nende raamatute tegemise kulu kirjas pole, jäid need ilmselt 2006. aastasse.
Kui nüüd selgub, et pikendamise taotlust ei võetud arvesse, siis ilmselt maksan selle raha tagasi oma taskust: sel juhul ei tohiks küll kogu 72 000 krooni minna tagasimaksmisele, sest osa summa kohta oleme aruande esitanud.
Teine võimalus on lasta firma pankrotti, kuna ettevõttel seda raha ei ole. Kahjuks Eesti kirjandusmaastikul audioraamat ei toimi, müügitulu on umbes tuhat krooni kuus. Samas oletan, et audioraamatutel on siiski tulevikku ja meie olime lihtsalt oma ajast liiga palju ees. Peame enne nõu Sulev Teppartiga (teine omanik – toim) ja otsustame siis.
Lilyan Kaiv, KaivConsort MTÜ üks juhte:
25 000 krooni tegevustoetust. Aruande esitamise tähtaeg: 1. juuli 2006.
Tegevustoetuse saamiseks – see oli vist 25 000 krooni – tegi taotluse KaivConsort MTÜ nimel projektijuht Indrek Kaunissaare, kes jättis õigeaegselt esitamata ka raha kasutamise aruande. Praeguseks on 2006. aastal Tartus ooperit «Carmen» etendanud firma läbi teinud pankrotimenetluse, mis lõppes aasta tagasi.
Nii et ma ei teagi, kes selle kultuurkapitali võla eest praegu vastutab.
Andres Keil, teatri- ja filmitegija:
10 000 krooni tegevuskunsti öö ja filmiprogrammi teostamiseks festivalil Eclectika 2004. Aruande esitamise tähtaeg: 30. september 2005.
Põhjus, miks ma seal nimekirjas olen, on väga lihtne: kaotasin tšekid ära, eks ludri olin, ma isegi tean, kuhu ma kaotasin. Üritus toimus, üritusest kirjutas ajakirjandus. Mina pole sentigi oma taskusse ajanud.
Aga ma olen väga kehv aruandluses, sest ma olen hajameelne. Eks kuidagi tuleb see lahendada, mul on väga kahju.
Üritan edasise elu elada nii, et ei peaks aruandeid tegema ega raha taotlema.
Adolf Käis
82 280 krooni Moskva teatri P. Fomenko Meistriklass sõidukulud külalisetendustele Tallinna. Aruande esitamise tähtaeg: 30. aprill 2007.
Ma olen juba korra selle aruande täiesti õigel ajal kultuurkapitalile postiga teele läkitanud, aga see ei jõudnud millegipärast kohale. Mis põhjusel ei jõudnud, ma ei tea.
Loomulikult teater käis külalisetendustel Tallinnas, mul olid olemas kõik dokumendid ja koopiad, kõik toimus täiesti avalikult ja ametlikult. Ei ole seda, et ma ei tahtnud seda aruannet esitada.
Kuid selle aasta jaanuaris oli mul operatsioon, mille ravi kestab siiamaani, seepärast ma pole vahepeal saanud selle teemaga tegelda.
Kuid ma olen kultuurkapitalile lubanud, et esitan kõik aruanded käesoleva aasta septembrikuus.
82 280 krooni on suur raha ja minul endal loomulikult seda kuskilt võtta ei oleks. Pidin niigi selle ürituse korraldamiseks ise suures osas toetust otsima, sest kultuurkapital andis kaks korda vähem kui ma küsisin.