Juhtkiri: korralagedus
Igaüks teab, et krediidiasutuse või erafirma ees võlglaseks jäädes ähvardavad sanktsioonid üsna kiiresti. Laenutagatis võetakse ära, telefon lülitatakse välja. Lisaks jääb juhtunust jälg ning aastaid hiljemgi võib inimest tabada ebameeldiv üllatus, et teda rahaküsimustes ei usaldata. Näiteks ei võimaldata järelmaksu.
Kultuurkapitalist aga, nagu selgub, on raha saadud ka nii, et kohustusele esitada kuluaruanne lihtsalt vilistatakse. Nii ei tea keegi, kas õppe- ja kultuurireisidel ka tegelikult käidi, töövahendeid osteti ning kuidas jaotusid ürituste elluviimise kulud. Tõsi, eraldised on üsna väikesed, kuid kokku annab 170 esitamata kuluaruannet juba ligi 1,6 miljonit krooni. Kulka juht Raul Altmäe kavatseb aruandevõlglased nüüd inkassofirmale üle anda. Samas pole kulka ka ise patust prii.
Nimelt seisab kulka kodulehel rasvases kirjas: «Kultuurkapital ei eralda stipendiume aruandevõlglastele!» Kuidas on eeltoodud põhimõttest lähtudes võimalik, et näiteks osaühingule Revolver Film, kel 2006. aastast kaks aruannet esitamata (kogusumma 60 000 krooni), maksti aasta hiljem kaks korda 30 000 krooni (neist ühe eraldise puhul on ka kuluaruanne esitatud)?
Näitleja Veikko Täär, kes 2005. aastal sai 10 000 krooni Londoni teatrieluga tutvumiseks ja pole kuluaruannet esitanud, sai tänavu enam kui 20 000 krooni ulatuses honorare.
See kõik pole muidugi võrreldav kuue aasta taguse «vägiteoga», mille sooritas Avo Viiol, kes kulka juhina jättis kultuuri ilma enam kui kaheksast miljonist kroonist. Juhtum tõi mäletatavasti kaasa kultuuriminister Signe Kivi lahkumisavalduse.
Ilmselt oleks praeguses segaduses ülekohtune pidada süüdlaseks Laine Jänest, ent kultuuriminister on siiski kultuurkapitali nõukogu esimees, ja kui mitte varem, siis nüüd peaks häirekell helisema.
Kui ajakirjandus tänavu augustis mõne eraldise puhul küsimusi esitas, kõlas selgituste asemel hoopis valjemini mõne kultuuritegelase hääl, kes küsijaid põlastas.
Sel teemal arvamust avaldada söandanud inimesed, teiste seas riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, sildistati ebakompetentseteks. Sedagi leebemates vastulausetes.
Siinkohal oleks paslik üle korrata, et Postimees pole nõudnud ega kavatse nõuda kulka senise süsteemi lammutamist. Küll aga seda, et kulka juhtkond suhtuks täie vastutustundega rahasse, millest suuresti sõltub eesti kultuuri mitmekülgsus ja käekäik. Ning vajaduse korral eraldiste jagamist ka avalikult selgitaks.