Soe august pakub võimsaid lilleüllatusi

Kilingi-Nõmme ühe korrusmaja aias kasvab hiigelliilia, pikem kui tema perenaine Asta Ruukel. Foto: Kadri Kadron

Tavatult palav suvi kasvatas taimed erakordselt lopsakaks, seetõttu võib lõikuskuul aiast rohkelt üllatusi leida. Pärnus aga hämmastas õide puhkenud põõsas pererahvast tavatu värviga.
 

Kilingi-Nõmmel saab uudistada seninägematult kõrgeks kasvanud liiliat.
Sealses korrusmajas elav Asta Ruukel leidis nelja aasta eest oma maja ukse eest asfaldilt liiliasibula, millest auto oli üle sõitnud ja seda korralikult muserdanud.

Naine korjas nirus seisus sibula üles ja pistis korrusmaja akende alla rajatud lillepeenrasse.

«Ega ma lootnudki, et see kasvama läheb,» sõnas Ruukel. «Lihtsalt pistsin peenrasse, et vaadata, kas läheb kasvama. Tuleb välja, et elujõudu oli selles räsitud sibulas küllaga.»

Liilia läks kohe korralikult kasvama ja on iga aastaga kõrgust aina juurde visanud, juba läinud suvel sirgus see üle perenaise pea.

Kohvipaks läheb alati liiliale

Tänavu võeti koos naabritega mõõdulint kätte ning üleeilse seisuga oli liilia kaks meetrit ja 40 sentimeetrit pikk. Lill aga jätkab kasvamist. Ühest küljest püüab ebatavaline kasv majaelanike ja möödakäijate imetlevaid pilke, teisalt paneb muretsema.

«Sel suvel on mitu korda torme olnud. Et lill ei murduks, olen seda igasuguste asjadega toetanud, aga see muudkui kasvab ja nii pikka tuge on raske leida,» rääkis Ruukel. «Nüüd nädalavahetuseks lubatakse jälle tormist ilma, peab siis õue lille valvama minema.»

Mis sordist ebatavaliselt kõrge liilia on, naine ei tea. Selline tavaline valge liilia tundub olevat, mis paljudes koduaedades kasvamas. Ruukel on lihtsalt ta eest suure armastusega hoolt kandnud: kastnud, tublisti väetanud – kohvipaks läheb alati liiliale – ja temaga juttu ajanud.

«Mul kohe kasvavad lilled hästi,» mainib Ruukel. «Mõnikord ma hirmutan neid ka. Kui mõni toalill pole ammu õitsenud, loen sõnad peale ja luban ära visata. Ja kuu aja pärast ongi pungad väljas. Aga võib-olla see liilia näitab nii lopsaka kasvuga üles tänulikkust, et ta päästsin?»

Kui Kilingi-Nõmme liilia puhul on suurus see, mis tähelepanu äratab, siis Pärnus hämmastab floksipõõsas oma värviga. Ühes suvepealinna koduaias puhkesid valgel floksipõõsal viie varre otsas rohelised õied ja nii uhkeldabki lill praegu valge-rohelisekirjuna.

Oma aiast säärased ebatavalised õied leidnud Merle Meier ei osanud arvata, millest selline muutus võis tulla. «Ei ole midagi iseäralikku aias teinud ega rohelise värvi potti ümber ajanud,» lausus ta.

Aednik kahtlustab viirust

Tallinna botaanikaaia vanem­aednik Ave Visnapuu ei osanud samuti kohe floksiõite roheliseks muutumise põhjust pakkuda ja palus pilte saata. «Uurisin ka teiste kasvatajate käest ja meie ühine arvamus on, et tegu on ilmselt viroosi ehk patogeensest viirusest põhjustatud nähtusega,» vastas Visnapuu.

Viroos floksil avaldub lehtede kimardumises, ebaloomulikus värvis, kujus ja suuruses, õite värvi muutustes, selgitas Visnapuu. Roheliste õitega aedfloksi sorte on olemas, kuid need on meil vähelevinud.

Seega tasub tavatusse lille suhtuda pigem ettevaatlikkusega. «Viirus kandub edasi taimemahlast toituvate putukate, lestade ja lõikeriistadega,» seletas Visnapuu. «Haiguse leviku vältimiseks tuleb taim välja kaevata ja põletada.»

Väljakaevamisega peab hoolikas olema. Taime ei tohi rebida, sest nii jääks osa juuri mulda, aga eluskoes viirus säilib.