/nginx/o/2009/03/14/148426t1h30e2.jpg)
Ajateenistusse kutsumise piirvanus tõuseb seniselt 28-lt aastalt 30-le kui jõustub uus kaitseväeteenistuse seadus.
Uus seadus tõstab ajateenijate piirvanust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue seaduseeelnõu kohaselt pikeneks kutsealuste ajateenistusse kutsumise piirvanus seniselt 28-lt eluaastalt 30-le, et kompenseerida kutsealuste hulga vähenemist lähi-aastatel ja tagada piisav valikuväli ajateenistuseks.
Samuti tekib uue seadusega inimestel, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võimalus võtta endale vabatahtlikult kaitseväekohustus. Nii näiteks tekib naisterahvastel esmakordselt ka võimalus läbida vabatahtlikult ajateenistus, mida seadus seni juriidiliselt ette ei näinud.
Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti, mis korrastab tegevväelaste, ajateenijate, reservväelaste ja asendusteenistuslaste igapäevast teenistust.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm nentis, et eelmine kaitseväeteenistuse seadus võeti algselt vastu juba üle kümne aasta tagasi.
«Uue seaduse eesmärgiks on käia kaasas vahepeal ühiskonnas toimunud muudatustega, muuta teenistus kaitseväes paindlikumaks ja kaasaegsemaks ning muuta kaitseväkke sisenemine senisest lihtsamaks,» selgitas kaptenleitnant Tumm.
Uue seadusega muudetakse tegevteenistujate tervisenõuded täpsemaks, et paremini arvestada erinevate ametikohtade eripäraga ning tagada teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud kaitseväelastele senisest laiemad võimalused teenistuse jätkamiseks kaitseväes.
Erinevalt praegusest muudetakse elukutseliste kaitseväelaste teenistussuhe tähtajalisteks, et vähendada personalivoolavust. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž ning vanemveebli või majori auaste.
Samuti liidetakse uue kaitseväeteenistuse seadusega senine kaitseväe distsiplinaarseadus, mille tarbeks tekib uude seadusesse eraldi peatükk kaitseväedistsipliini kohta.
Tegevteenistujate sotsiaalsete tagatiste pakett ja eripensionite süsteem jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega muutmatuks.
Uue seaduse tervikteksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti esindajad.