Mereakadeemias krevetipüüdjaks õppijaid ootab ahvatlev preemia

Pildil firma Reyktal laev Ontika Atlandil krevette püüdmas. Kaugpüügilaev on kui ujuv tehas, kuhu on vaja tööle laia profiiliga merendusspetsialiste, keda seni Eestis ei koolitata. Foto: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Mereakadeemia tudengid võivad saada kevadel suure preemia, kui teevad kaugpüügi teemal uurimistöö ning asuvad tulevikus tööle krevetipüüdjatena.

Raha preemiaks ei tule aga mitte riigilt, vaid erafirmalt. Parimaks tunnistatud töö saab
25 000 krooni ning paremuselt teine, kolmas ja neljas igaüks 15 000 krooni. Igatahes tegi kaugpüügifirma Reyktal Eestis ajalugu, olles valmis ise maksma raha ja pakkuma koolitusabi, et äratada tudengites huvi krevetipüügitöö vastu.

Nii näiteks aitab Reyktal mereakadeemiat kaugpüügiteema valdkonna õppematerjalide koostamiseks vajalike kulutuste katmisel, õppekava täiendamisel, välislektorite ja õppejõudude leidmisel. Lisaks avaneb huvitatud tudengitel võimalus minna kaugpüügilaevale praktikale, kus makstakse sel ajal vähemalt 20 000 krooni suurust kuupalka.

Omakasu mängus

Reyktali juht Mati Sarevet tunnistas, et neil on selle toetusprojektiga loomulikult omakasu mängus. «Kui me niiviisi akadeemiat toetame, siis äkki leiab kaugpüügi valdkond akadeemias rohkem kajastamist ja noored soovivad meile hiljem tööle tulla.»
Mereakadeemia haldusprorektor Jüri Kaljuvee märkis, et Reyktali tehtud samm on ilmselt Eesti tulevik.

«Meie demograafiline olukord on selline, et noorte meeste pärast hakkavad võitlema nii piirivalve, politsei, kaitsevägi kui ka merendus. Praegu tõmbavad paljud erafirmad meie tudengid juba kooli ajal endale, saades kvalifitseeritud tööjõu tasuta,» rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul tunnevad paljud firmad huvi sobiva tööjõu vastu, kuid kool kedagi kuhugi suunata ei saa. «Tulevikus on nii, et firmad, kes tahavad endale töötajaid, peavad hakkama ka ise haridusse panustama.»  

Kaljuvee sõnul ongi Reyktali algatus pannud samu mõtteid kaaluma ka firma ainsa tõsise konkurendi Dagomari, kellega jagatakse Eesti krevetipüügi­kvooti.

Sarevet tõdes, et paljud mereerialasid õppivad noored ei tea praegu kaugpüügist eriti midagi ning eelistavad pigem tööd kauba- ja reisilaevadel. «Kuna meie personal vananeb, tekkis mõte, et paneme ise õla alla, et mereharidust edendada.»

Sareveti sõnul ei ole praegusel haridusel midagi häda, kuid senised õppeprogrammid ei arvesta kaugpüügifirmade vajadusi. «Me vajame laia profiiliga inimesi, kel pole ainult navigatsioonialased teadmised, vaid teadmised absoluutselt kõigest, mis puudutab kalatoodete tehnoloogiat, külmutusseadmeid jne.»

Töö kaugpüügilaeva peal on Sareveti sõnul hoopis teistsugune kui Läänemerel sõitvatel väikestel traallaevadel, mis teevad päevaga ühe ringi ära ja toovad saagi sadamasse. «Kaugpüügilaev on kui ujuv tehas, seal toimub ka saagi töötlemine,» märkis ta.
Tegu on suurte laevadega, mis lähevad püügile väga pikaks ajaks. Püütud saak pannakse trümmi, külmutatakse ning töödeldakse seejärel valmis toodanguks, siis uuesti pakendatakse ja külmutatakse.

Kasutamata kvoot

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juht Ain Soome tunnistas, et Eesti on jätnud viimasel paaril aastal oma krevetipüügivõimalused osaliselt kasutamata.

Põhjuseks peamiselt kallinenud kütus, mis on sundinud firmasid jätma töösse vaid väga efektiivsed laevad. Riigi huvi on aga Soome sõnul see, et Eestile antud kvoote kasutaksid siiski Eesti firmad ja et need annaks siinsetele inimestele tööd.

«Paraku on nii, et Eestist on raske kalalaevadele kvalifitseeritud tööjõudu leida. Seepärast on see hästi positiivne, et nad hakkavad neid välja koolitama,» tõdes Soome.

Nii on kaugpüügilaevadel praegu tööl peamiselt Eesti mittekodanikud ning teiste ELi riikide ja kolmandate riikide kodanikud.

See, et Eesti on endale üldse krevetipüügikvoodi saanud, ei tulene Nõukogude ajast, vaid sellest, et 1992. aastal liituti Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooniga (NAFO).

Järgmistel aastatel asusid Eesti laevad krevette püüdma ning kui 1996. aastal hakati kvoote jagama, läks arvesse just aastail 1993–1995 toimunud püük.

Põnevad erialad koolis

Kui paljud Eesti tudengid ei tea, et mereakadeemias saab õppida krevetipüüdjaks, siis Eesti mõistes erilisi ametimehi koolitavad teisedki kõrg- ja kutsekoolid.

Nii pakub Luua metsanduskool võimalust õppida retkejuhiks, Suuremõisa tehnikum väikesadama spetsialistiks ning Viljandi kultuuriakadeemia rahvuslikuks ehitajaks.

Viimase tutvustuse järgi saadakse koolist teadmised rahvuslikust ehitustraditsioonist, eriti palkehitusest, õpitakse tundma nii igivanu kui ka moodsaid ehitusvõtteid ja töövahendeid.
Lõpetanu valdab ehitusprotsessi joonistest ja eelarvest harjalaudadeni. (PM)