Pärnumaa mees kasvatab ise arbuuse, meloneid ja mandariine

Peale söödava kraami kasvatab talunik ka kaktuseid. Foto: Peeter Langovits

Vändra lähistel Lüüste külas asuvas Saare aiandustalus on Harri Poom juba kümmekond aastat eksootilisi vilju kasvatanud. Paraku ei ole nendega äritsemine end veel ära tasunud.

Tulihingeline talunik Harri Poom ei osanud kakskümmend aastat tagasi uneski aimata, et temast talupidaja saab. Ta õpetas Karksi-Nuias koolilastele keemiat ja bioloogiat ning uskus, et teeb seda surmani.

«Olin täiesti veendunud, et ühel heal päeval viiakse mind kooli aulast, jalad ees, surnuaiale,» ütleb Poom.

Huvi taimede vastu oli mehel siiski ammu enne seda, kui temast õpetaja sai. Mõtted talu rajamisest hakkasid Poomil tekkima Eesti taasiseseisvumise alguses, kui ta sai omandireformi käigus tagasi vanaisale kuulunud talumaad.

Esialgu mõtles Poom võtta selle eest kompensatsiooni, aga 50-hektarise talu eest pakuti naeruväärselt madalat hinda. Nii tegi Poom elus kannapöörde ja otsustas hakata koos klassivenna ja sõbra Aivar Saarega aiandustalu pidama.

Esimesena istutasid mehed 1500 õunapuud, kuhu pookisid kümneid sorte. Järgmisel aastal panid nad 0,3 hektarile maha maasikaid. Paraku oli algus Poomi sõnul paras katastroof.

«Kui saabus talv, tulid jänesed traataia alt läbi õunapuid näksima. Kevadel lõi talu lähedal voolavale ojale jääkorgi ette ning aiamaa oli niimoodi üle ujutatud, et poolteist nädalat oli vesi põlvini ja sellest paistsid välja ainult pookealuste ladvad.

1500 istikust jäi kasvama vaid 130,» meenutab ta. Ebaõnnestumised meeste vaimu ei murdnud ja nad katsetasid edasi. Juba järgneval aastal tõid tulu talu aiamaale istutatud maasikad.

Kuigi põhilise sissetuleku saab Saare talu õuna-, pirni- ja ploomisaagist, kuulub taluperemehe süda hoopis uute ja eksootiliste taimede uurimisele ja Eesti tingimustes kasvatamisele.

Lisaks klassikalisele tomatile ja kurgile võibki Saare talu suurtest kasvuhoonetest leida mitut sorti viinamarju, arbuuse, meloneid, mandariine, sidruneid, apelsine, greipe, virsikuid, aprikoose ja muidki eksootilisi taimi.

Valminud viljadel on Poomi kinnitusel eriline tugev maitse, hoopis erinev kaugel maal kasvanud, pooltoorelt korjatud ja põhjamaadesse transporditud puuviljade maitsest.

«Viinamarjadest kasvatame hübriidsorte, millel on selline hea vürts või kõrvalmaitse juures, mida poeviinamarjal ei ole. Kinnisilmi võib igal sordil vahet teha,» selgitas Poom. «Poeviinamarja üks sort on punane, teine roheline, kolmas sinine, aga maitse neil eriti ei varieeru.»

Viinamarjataimi on Poomil umbes 200, sadakond arbuusi- ja melonitaime laiutavad hiiglaslikus kasvuhoones. Kuumalaine tõttu tõuseb kasvuhoonetes temperatuur kohati üle 40 kraadi, seetõttu on suured potid tsitruselistega ajutiselt välja tõstetud. Kolmest sidrunipuust kaks on poogitud: ühel neist kasvavad sidrunite kõrval ka apelsinid, teisel mandariinid.

Poomi sõnul ei ole eksootiliste taimede kasvataminegi kuigi keeruline. Peab lihtsalt suutma hoida neid aasta ringi soojas. Tsitruseviljalisi tuleks pimedal talvel hoida 7–10-kraadises keskkonnas, mitte madalamas ega kõrgemas. Sügisel tuleb valmivad viinamarjataimed kilega katta, et nad niiskust ei saaks.

Siiski ei tasu Poomi väitel eksootiliste taimede ärilisel eesmärgil kasvatamine end ära. «Nad küll meelitavad suulage ja rõõmustavad silma, aga tulu neist eriti ei saa,» tõdes talunik.

Näpunäiteid huvilistele

•    Arbuusi- ja melonitaimed vajavad kindlasti ettekasvatamist: arbuus kui aeglasema arenguga kultuur külvatakse tavaliselt aprilli viimasel ja melon mai esimesel nädalal.

•    Optimaalne idanemistemperatuur mõlema jaoks on 25 kraadi, tõusmete ilmumisel võiks öine temperatuur olla umbes 20 kraadi.

•    Eestis saab kasvatada arbuuse ja meloneid ka avamaal – kilemultšil ja katteloori all; välja tohib taimed istutada siiski alles öökülmaohu möödudes (enamasti juuni esimesel dekaadil).

•    Saagikindlaimad sordid on arbuus «Blacktail Mountain» ja melon «Alaska», mis on paremini kohanenud meie tavaliselt jahedate ja niiskete suvedega.