Eesti tõmbab igal aastal ligi mitu tuhat uut sisserändajat

Läänemaal Roostal laupäeval surfilaagris esinenud latiinoviiside meistrid, Brasiiliast pärit Denise Fontoura (esiplaanil) ja Ameerika Ühendriikides eesti perekonnas sündinud Jason Virunurm (vasakul), elavad mõlemad juba mitmendat aastat Eestis ning teevad siin armastatud muusikat. Foto: Toomas Huik

Eesti on jälle immigratsioonimaa – uusimmigrante ehk pärast taasiseseisvumist siia elama kolinuid on tuhandeid, ent neid ei panda tihti tähele või peetakse turistideks.

Jason Virunurm kolis Eestisse 2006. aastal. Tema isa oli eestlane, kes kolis Eestisse tagasi juba kohe pärast taasiseseisvumist ja töötas Lennart Meri meeskonnas eri ametikohtadel.

Ameerika Ühendriikides sündinud Virunurm ei kolinud aga kohe täiskasvanuks saanuna Eestisse, vaid rändas 15 aastat Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere äärsetes riikides. Ent millalgi tundis mees siiski tungi oma juuri leida ja tuli Eestisse.

«Minu eesmärk oli oma koht Eestis ära teenida, mitte lihtsalt siin pikaajalise turistina elada,» selgitas ta.

Täpne arv teadmata
Oma esivanemate maal märkas Virunurm, et kui siinsed, iseenesest väga head džässmuusikud üritasid latiinorütme mängida, siis ei kukkunud see välja päris ehtsalt. Tema oli aga aastaid Ladina-Ameerikas sama muusikat teinud, ent tal oli vaja ka kaaslast.

Selleks kutsus ta Brasiiliast Rio de Janeirost kohale lauljanna Denise Fontoura. Viimase soov oli teha muusikat, ent Rios oli konkurents väga karm ning elatist teenida ta ainult muusikaga ei suutnud. Seetõttu võttiski lauljanna vastu Virunurme kutse tulla Eestisse muusikaga tegelema.
«Eesti pimedad talved mõjuvad küll masendavalt, ent võimalus teha armastatud muusikat teeb selle tasa,» tunnistas Fontoura.

Giovanni Angioni jõudis Eestisse Itaaliast juba mitme aasta eest. Sellest ajast peale on ta tegelnud ingliskeelsete Eesti uudiste kirjutamisega kõigepealt internetiväljaandes cafebabel.com ning praegu juba tema enda loodud väljaandes Estonian Free Press.

Kuna raha uudisteportaal eriti sisse ei too, siis maksab Angioni sellele ise peale ning elamisraha saab ta mitmelt teiselt töökohalt, kirjutades näiteks ühele Itaalia lehele lugusid pokkerimaailmast.

Eesti Vabariiki tulnud immigrantide täpne arv on teadmata, sest elamislubade statistikat moonutavad Nõukogude ajast Eestisse kolinud. Kui näiteks nn hallipassimees käib mõned aastad Soomes tööl ja seetõttu ei pikenda oma elamisluba, siis Soomest tagasi tulles saab ta uuesti esmakordse, mitte pikendatud elamisloa.

Kõikvõimalikes valdkondades
Statistikaameti andmetel tuli viimase kolme aasta jooksul välismaalt Eestisse elama üle 3000 inimese aastas, ent nende seas on ka palju neid eestimaalasi, kes naasevad Eestisse pärast ajutist välismaal elamist.

Integratsioonispetsialist Ülle Rannut on ühes artiklis kirjutanud, et Eestis elab 9619 uuel iseseisvusajal siia saabunud inimest, kes pole ei Euroopa Liidu ega Venemaa kodanikud.

Ent immigrantide seas on ka palju Venemaa ja Euroopa Liidu riikide kodanikke. Ainuüksi Venemaalt kolis viimaste aastate jooksul igal aastal Eestisse sadu inimesi rohkem kui Eestist Venemaale.

Ent igal aastal on Eestisse elama tulnud ka mitusada
aasialast ja näiteks kümned prantslased. Sisseränne sai hoo sisse just mõne aasta eest, pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga.

Eksootilistest kohtadest pärit sisserändajad on pannud tegutsema ka Eesti riigi. Seetõttu on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusel Meie Inimesed nende aitamiseks juba mitu programmi nii kultuuri, hariduse, kodakondsustemaatika, eesti keele õppe kui ka noorsootöö valdkonnas.

Immigrandid töötavad kõikvõimalikes valdkondades ITst kokkadeni, sekka õppejõude ja muusikuid. Vähemalt Tallinnas saavad nad enam-vähem hakkama ka eesti keelt oskamata.

Fontoura lausus, et enne Eestisse tulekut oli tema inglise keele oskus nigel, sest Brasiilias saadud koolitarkusest jäi väheks, ent Eestis õppis ta selle kiirelt selgeks. Tasapisi õpib naine ka eesti keelt ning saab juba praegu lihtsamatest asjadest aru ja suudab eesti keeles lugeda.

Immigratsioon

•    Eelmisel aastal kolis Eestisse 3643 inimest, välja rändas 4647 inimest. Viimased kolm aastat on mõlemad arvud püsinud üsna samal tasemel. Suurem osa sisserännanuid tuleb Euroopa Liidust.
•    Sisserännanuid tuli eelmisel aastal kõige enam Soomest, 1261 inimest, ent vaid 315-l neist oli Soome kodakondsus, mistõttu ülejäänud on tõenäoliselt kas Eesti kodanikud või teised Eestist pärit inimesed.
Allikas: statistikaamet

kommentaar

Heido Vitsur
Arengufondi majandus­ekspert

Suhtumine immigratsiooni ei ole üheski ühiskonnas ühemõtteline ega muutumatu. See on ka loomulik, sest inimeste huvid, emotsioonid, eelarvamused ja kogemused tugevasti lahknevad.
Samuti ei pruugi inimeste hetkehuvid ja eelarvamused kuigi hästi kokku sobida nendesamade inimeste tulevikuvajadustega.

Kuid sellele vaatamata võib riikide (ühiskonna kui terviku) tegevus olla siin üsnagi ratsionaalne. USA on minu arvates avatud majandusega Eestile palju sobivamaks mudeliks kui suhteliselt suletud tingimustes arenenud Euroopa, kus majandust ja tööturgu on riigisiseselt aastasadu täielikus tasakaalus püütud hoida.

Kui jätta kõrvale mõned 1930. aastate kriisi ja Teise maailmasõja vahelised aastad, on Eesti kogu aeg olnud igakülgselt avatud endast enam kui sada korda suuremale majandusruumile ja on seda ka praegu. Me ei tooda endale vajaminevast suuremat osa ega saa toime tulla ilma kaupade, teenuste ja kapitali sisse- ja väljavooluta.

Vajame nende kõigi liikumisvabadust tunduvalt enam kui enamik Euroopa või maailma riike. Seejuures peame aga meeles pidama, et erinevalt kaupadest ja teenustest eelistab tootev kapital, ükskõik kas välis- või kodumaine, selliseid kohti, kus on piisavalt talle vajalikku tööjõudu või kuhu see vabalt liikuda saab.

Aga selleks, et luua kümneid tuhandeid uusi töökohti, on kapitali vaja palju.
Peame mõtlema sellele, et meie majanduse taastumine nõuab kiireid muutusi majanduse struktuuris ja seega ka tööjõus. Ühe hetkega me oma tööjõudu ümber ei kujunda. Ainus võimalus puuduvat kiirelt saada on see sisse tuua.