Strandberg: võidusammas võib klaasi asemel olla suuresti plastikust

Marek Strandberg: pildil on sambaplaadi servad, mis on kaetud klaasribadega (näidatud punaste nooltega). See asjaolu viitab, et plaadi sisemus võib olla valatud mingist plastikust, mille sekka on segatud klaasitükke. Klaasitükid ongi nähtavad tänu plastiku ja klaasi erinevatele murdumisnäitajatele. Foto: Marek Strandbergi blogi

Vabadussõja võidusammas võib lubatud klaasi asemel koosneda suures osas hoopis plastikust, leiab keemikuharidusega roheline Marek Strandberg.

«Kahelt poolt on jääd meenutav sisemine kiht kaetud umbes kuue millimeetri paksuse klaasplaadiga. Kummailmne on see, et ka väidetava klaassisemuse servad on kaetud klaasliistudega,» kirjutab Vabadussõja võidusamba konstruktsiooni uurinud Strandberg oma blogis.

«Jäälaadne materjal meenutab aga lähemal vaatlusel seda, mida on võimalik saavutada ka läbipaistvat epoksiid või muud orgaanilist polümeerset materjali kasutades, kui sinna sisse segada erineva kujuga klaasitükke (need on sammast vaadeldes näha). Kõvastuva polümeervaigu sisse on võimalik ka mulle tekitada (needki on selgelt plaatide vahel näha) erineval moel,» jätkab Strandberg.

«Küsimus, mis üleval, on järgmine: miks peab väidetava klaasplaadi, mis on kahe kaitsva plaadi vahel, servadesse kinnitama klaasribad? Kas on võimalik saada avalikult vastus sellele, et meie sammas ei ole valmistatud mitte plastmassist vaid ikkagi klaasist?» uurib Strandberg.

Strandberg tõdeb, et juhul kui sammas on tõesti plastikust valatud, ei saa selle maksumus olla rohkem kui paar miljonit krooni. samas tähendab see tema sõnul aga ka seda, et plastik võib UV-kiirguse mõjul hakata kolletuma või murenema.

Eesti Päevalehe võrguversioon kirjutab, et kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet lükkas Strandbergi väite ümber, kinnitades, et võidusamba iga klaaspaneel koosneb kahest 10 mm paksusest klaaspaneelist, mille vahel asuvad tardunud jää efekti saavutamiseks murtud klaasitükid ning UV-kindel akrüülpolümeer.