Mistral hoiab Eestimaa taeva puhta ja ohutuna

Õhutõrjekompleks Mistral. Foto: Repro

Õhutõrjekompleks Mistral muudab Eesti ründamise Vene kopteritele ja ründelennukitele veresaunaks, kui Moskval peaks kunagi tekkima idee siin «rahu valvata».

Venelased tunnistavad Gruusia sõjas nelja lennuki kaotust, rahvusvaheline ajakirjandus räägib pigem kuuest allatulistatud lennukist. Juuli lõpus Eestisse jõudnud õhutõrjesüsteemi Mistral kasutuselevõtmine võimaldab Eestil muuta oma õhutõrje piisavalt tugevaks, et kopterite ja ründelennukite siinsesse taevasse saatmise üle tuleks vaenulike mõtetega riigil mitu korda järele mõelda.

Mistral on lühimaa õhutõrjesüsteem, mille rakettidega saab alla tulistada kuni 4000 meetri kõrgusel lendavaid lennukeid ning kuni 5000 meetri raadiuses lendavaid koptereid ja mehitamata lennuvahendeid. Sellest piisab, et võimaliku sõja korral meie maaväge Venemaa õhuväe rünnakute eest kaitsta. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse nooremteaduri Kaarel Kaasi sõnul tekitavad peamisi purustusi maaväele ründekopterid ja ründelennukid, nagu ka hiljutises Gruusia sõjas tihedat kasutamist leidnud Su-25, mis lendavad piisavalt madalal, et jääda Mistrali laskeulatusse.

«Kõrgemalt saaks ka pommitada, aga selleks on vaja täppisrelvasid, mida venelastel on väga vähe,» lausus Kaas. Seetõttu kasutavad venelased jätkuvalt samu lennukeid samal moel maapinna lähedalt rünnates nagu paarikümne aasta eest Afganistanis, kus Mistraliga sarnanevate Stinger rakettidega tekitati Vene õhuväele olulist kahju.

Maaväestaabi operatiivjaoskonna õhutõrjeinspektori major Mati Tikerpuu sõnul on «lase ja unusta» põhimõttel töötav relvasüsteem varustatud viimase põlvkonna soojussihikuga ja selle kasutamise piirangud on minimaalsed. «Põhimõtteliselt on tegu iga ilma, aastaaja, nii päeval kui ka öösel tegutsemise võimekusega relvasüsteemiga,» lausus Tikerpuu, kelle sõnul tabab üle 90 protsendi Mistrali rakettidest sihtmärki.

Afgaanid kasutasid nende käes olevaid Stingereid ning grusiinid neil ohtralt käes olnud Vene õhutõrjerakette Strela ja Igla koordineerimatult. Põhimõtteliselt nägi see välja nii, et raketiga mees nägi lennukit ja võttis selle sihikule, kui vedas, siis õnnestus see ka alla tulistada.

Eesti ostis aga integreeritud süsteemi, kus peale rakettide on ka veoautodele paigutatavad radarid ja juhtimiskeskused, mille abil saab raketimeeskondade tööd juhtida ning anda neile täpseid andmeid lennumasinate liikumise kohta. See omakorda võimaldab rohkem koptereid ja lennukeid alla tulistada ja teha seda just seal, kus vajadus on kõige suurem.

Säärase relvastuse olemasolu heidutab võimalikku vaenlast. «See paneb enne ründamist kaks korda järele mõtlema,» lausus Kaas. Vähemalt sunnib see tema sõnul võimaliku rünnakuplaani ümber tegema, et Mistral liigset kahju teha ei saaks.

Saabunud varustusega alustatakse septembris väljaõpet õhutõrjepataljoni ohvitseridele ja allohvitseridele. Tulejuhtimiskeskustes ja radaritega hakkavad Tikerpuu sõnul töötama kaadrikaitseväelased, raketisüsteemidega ajateenijad.

Kogu õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnib SAAB AB Rootsist ja raketid MBDA France.