Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Evelin Ilves annab ainest teadustööks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kairit Kalviku magistritöö pealkiri on «Presidendiproua Evelin Ilvese kuvandi muutumine ajakirja Kroonika näitel». Ta tutvus kõigi artiklitega alates 2006. aastast.
Kairit Kalviku magistritöö pealkiri on «Presidendiproua Evelin Ilvese kuvandi muutumine ajakirja Kroonika näitel». Ta tutvus kõigi artiklitega alates 2006. aastast. Foto: Liis Treimann

Kui varem pole Eesti presidendiprouad magistritööde kirjutamiseks ainest andnud, siis nüüd leidsid kaks tudengit Evelin Ilvese selle väärilise olevat.
 


Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi kommunikatsiooni eriala magistrandil Kairit Kalvikul oli algusest peale soov kirjutada magistritöö aktiivse naise kuvandist. «Proua Ilves on julge ja tugeva naise kuvand, ta on mulle kogu aeg meeldinud,» põhjendas Kalvik.

Magistritöö kannab pealkirja «Presidendiproua Evelin Ilvese kuvandi muutumine ajakirja Kroonika näitel». Kalviku sõnul pakkuski kõige rohkem pinget, et ta leidis põneva ­uurimisteema.

«Kõige olulisem sellise mahuka uurimistöö läbiviimisel on see, et endal silm säraks!» tõdes Kalvik. «Ja et silm säraks ka siis, kui juba neljandat ööd järjest kell 3 öösel kirjutamise lõpetad.»

Muutunud kuvand

Kalvik luges läbi kõik meelelahutusajakirja Kroonika artiklid, mis Evelin Ilvesest alates 2006. aastast kirjutatud. Ta tõdes, et uuritud artiklite seas oli palju huvitavat lugemisvara.

«Mis mulle aga kõige enam meeldib, on see, et Evelin Ilves julgeb olla teistmoodi, ta julgeb olla fookuses,» rääkis Kalvik ja lisas, et sellest saab vaid head eeskuju võtta.

Kalviku sõnul näitasid uuri­mistöö tulemused selgelt: Ilvese kuvand on Kroonika tekstide ja fotode põhjal tema presidendiprouaks olemise ajal oluliselt muutunud. Alguses oli väga tugev tema taluperenaise kuvand ja seetõttu said tugevat kriitikat Ilvese kantud kleidid ja kostüümid. Välimuse muutumine 2007. aastast tõi kaasa riietumisstiili kiitmise ning teda seati naiselikkuselt teistele eeskujuks.

Kalvikut ennast üllataski magistritöö kirjutamise ajal see, kuivõrd palju on ühiskondlikult aktiivse naise puhul fookuses tema välimus ja mitte niivõrd tema sõnad ja teod.

Tallinna Ülikoolis valmis veel teinegi magistritöö Evelin Ilvesest, see räägib pigem tema soorollist ühiskonnas. Magistrant Piret Perdi töö kannab pealkirja «Eesti Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilvese kuvandi analüüs soo aspektist».

Pert rääkis, et kuna tema Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud bakalaureusetöö teema oli «Kuninganna Elizabeth II Eesti visiidiga seotud representatsioonid trükiajakirjanduses», oli naisuurimuse suunal edasitegutsemine Tallinna Ülikooli magistriastmes loogiline jätk.

«Naispoliitikutest on kaitstud nii bakalaureuse- kui ka magistritöid, mistõttu on ­ootuspärane, et varem või hiljem tekib uurijatel huvi ka presidendi abikaasa rollis olevate naiste vastu,» ütles Pert.

Magistrandi sõnul tõestas tema uurimus mitmete varasemate teoreetikute tähelepanekut, et kuvandiloomet mõjutab nii isiku enda tegevus kui ka meedia toetumine teatud väljakujunenud praktikatele.

Flirt meediaga

Kalviku juhendaja, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniõppejõu Katrin Aava sõnul õpivadki silmapaistvad naised ja poliitikud ajapikku meediaga flirtima ning see on vastastikune – inimene ise kasutab meediat tähelepanu keskmes olemiseks ja vastupidi.

Ilvese puhul tõi Aava paralleeli Prantsuse presidendipaariga, kus presidendiproua paistab küll abikaasa kõrval silma ja on fookuses, aga poliitiliste sõnumitega üles ei astu.

«Kui tudeng tööd tegema hakkas, oli ta empaatiliselt väga hästi Evelin Ilvesega ühes paadis,» meenutas Aava ja lisas, et atraktiivne inimene võlub kõiki alguses emotsionaalselt. Kui aga töö valmima hakkas, olevat Kalvik Aava sõnul rohkem analüüsijaks muutunud ja võttis kriitilisema hoiaku.

Meediasse on Kalvik ise alati kriitiliselt suhtunud. «Ja kahjuks kaldub meedia rahuldama ikka nende inimeste vajadusi, kes otsivad sellest mingit kriitikat. Lugejaid tõmbab kõmu ja klatš,» nentis ta.

Tagasi üles