/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/29/29544t1h0456.jpg)
Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa sõnul kavatseb erakonna juhatus võtta täna õhtul toimuval koosolekul arutlusele olukorra Gruusias ning selle sündmuste valguses tuleb kõne alla ka koostöö Ühtse Venemaaga.
Keskerakond hakkab arutama olukorda Gruusias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi väliskomisjoni kuuluva Eesmaa sõnul soovib ta juhatuse koosolekul tõstatada ühtlasi ka küsimuse, kas keegi erakonna liikmetest on olnud kontaktis partei koostööpartneri Ühtse Venemaaga, kirjutab BNS.
«Minul isiklikult pole Ühtse Venemaaga kontakte nendel päevadel olnud, kuid see on küsimus, mille ma tahan juhatuse istungil tõstatada,» lausus ta.
Rääkides võimalusest Gruusia sündmuste taustal 2003. aastal sõlmitud koostööleping peatada, ütles Eesmaa, et asjale ei ole tarvis läheneda emotsioonidega, vaid olukorda analüüsida ning saada selle kohta täiendavat informatsiooni.
Eesmaa sõnul on olukord tõsine, kuna inforuum on täis üksteist välistavaid teateid Gruusia ja Venemaa poolelt ning ka neil vähestel korrespondentidel, kes kohapeal välisriikide heaks töötavad, on juurdepääs piiratud.
Eesmaa kinnitusel on praegu kõige tähtsam vaenutegevus otsekohe lõpetada, kuna surma on saanud tõenäoliselt juba tuhandeid inimesi, nende seas palju tsiviilelanikke, kel pole konfliktiga vähimatki pistmist.
«Olen nõus NATO peasekretäri ja USA presidendiga, kes on Venemaale ette heitnud ülemäärast ja ebaproportsionaalset jõu kasutamist. Sellega saab ainult nõustuda,» lausus ta.
Riigikogu liikmetel on tema sõnul olukorra mõjutamiseks oma võimalused, mida parlament on juba kasutanud ning kasutab ka teisipäevasel erakorralisel istungjärgul, mis Gruusia teemale keskendub. Möödunud reedel tegi üksmeelse avalduse Gruusias toimuva kohta ka väliskomisjon.
«Kui praegu on kaks riiki sõjaolukorras ja ühe riigi president teatab, et tegu on genotsiidiga, ning teise riigi president ütleb, et agressiooniga, siis esmalt tuleb kõigil demokraatliku maailma parlamentidel ja poliitikutel nõuda sõjategevuse kohest lõpetamist, misjärel on diplomaatidel võimalik olukorda analüüsida,» lisas Eesmaa.