Elanikud said oma koduaadressi muutumisest teada kogemata

Endise aiandusühistu suvilate numbrid muudeti ära elanikele teatamata. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kohila vallas endises Metsanurga aiandusühistus elavad inimesed avastasid ootamatult, et nende aadressi muutmisega tänavaks on vallavalitsus vahetanud ära ka majade numbrid, elanikke endid sellest teavitamata.

«Mõni aeg tagasi ilmus kohalikus lehes uudis, et endised suvilakooperatiivid muudetakse tänavateks. Olime sellega päri, sest enamik elanikkonnast elab siin aastaringselt,» rääkis üks Metsanurga tänava elanik.

«Kaks nädalat tagasi kuulsime aga hoopis kõrvaliselt isikult, et muudetud on ka majade numbreid. Hakkasime Maa-ameti kodulehelt otsima ning meile suureks üllatuseks oligi meie majal nüüd uus number,» lisas ta.

Elanikud käisid ka Kohila valla kodulehel infot otsimas ning leidsid, et enam kui paarikümnel kodul oli ära muudetud ka majanumber. «Olime ikka kergelt öeldes šokeeritud, sest põhimõtteliselt oli meie isikuandmeid tagaselja muudetud, meid sealjuures aga teavitamata jäetud,» kõneles elanik.

Kui üks elanikest vallalt aru päris, miks nii tehti elanikke teavitamata, siis vastati sealt, et vald informeeriski elanikke kodulehe kaudu. «Leian, et ma ei pea Kohila valla kodulehte igapäevaselt külastama ning kui see puudutab isikuandmeid, siis tuleks elanikke personaalselt sellest teavitada,» pahandas naine.

Kuna otsus oli vastu võetud jaanuari alguses ja seda sai vaidlustada 30 päeva jooksul, oli see võimalus mööda läinud.

«Nüüd ootab meid ees kõikide dokumentide uuendamine, isikuandmete muudatus erinevates firmades, postkasti ja majanumbri vahetus, mis on siiski väga kulukas,» ohkas elanik.

Kirjasaatmine suur kulu

Siseministeeriumi pressinõunik Kristel Tuul kinnitas, et inimese kodukoha-aadressi muutmisest tuleb omavalitsusel teavitada inimest isiklikult kas paberkandjal kirjalikult või elektrooniliselt, sest tegu on haldusmenetlusega.

Kohila vallavalitsuse avalikkussuhete nõunik Eeva Kumberg selgitas, et valla aadresse kohendatakse juba mitu aastat, et need vastaksid kohanimeseadusele ja riigi aadressiandmete süsteemile. «Kõige probleemsemad on meil aiandusühistud, sest seal tuleb kõige rohkem aadresse muuta,» tõdes ta.

Nimemuutmise protsessi käigus võetakse tema sõnul kõigepealt ühendust aiandusühistu või külaesimehega ja oodatakse elanike ettepanekuid. Samuti annavad soovitusi nimekomisjon ja Maa-amet. Kui vallavalitsus otsustab nime muuta, avaldatakse info valla kodulehel, ühistute infotahvlitel, vahel ka avalikes teadaannetes.

«Ütlen ausalt, et isiklikus teavitamises ei ole me väga eeskujulikud - inimestele kirju me ei saada. Talitame nii kulu kokkuhoiu mõttes, sest uut lähiaadressi on vaja 3500 katastriüksusel,» viitas Kumberg omavalitsuse rahanappusele. Personaalset teavitust oodataksegi ühistu esimehelt või kogukonna esindajalt, kuid kõnealusel juhul ei olnud ta kindel, kas elanikega majanumbrite muutusest räägiti.

Põhjusena, miks majanumbreid üldse muutma pidi, tõi Kumberg Euroopas kehtiva kokkuleppe, et vasakul pool tänavat on paaritud ja paremal pool paarisnumbrid. Seetõttu toob tänavanimega nõustumine automaatselt kaasa majanumbrite muutmise. «Omaaegsed krundinumbrid olid pandud üsna süsteemitult,» märkis Kumberg.