Kitsede arvukus Eesti metsades kahanes aastaga veerandi jagu

Talv oli metskitsedele tõeliseks nuhtluseks. Nad pidid kulutama palju energiat, et toitu kätte saada ja lumme magamisaset kaevata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui enamiku sõraliste arvukus on krõbedast külmast ja paksust lumest hoolimata kasvanud, siis kitsi on meie metsades viimaste loendusandmete järgi veerandi võrra vähem kui aasta eest.

Kui mullu oli Eestis 63 000 metskitse, siis hiljutise loenduse järgi on neid järel 48 040. Kuigi langus on järsk, ennustati seda erakordselt paksu lume tõttu juba varem.

Nimelt ei saa kitsed lumekattel magada, sest see võib kaasa tuua kopsupõletiku, raskusi oli ka toidu leidmisega ning lumekoorik lõhkus jalgu.

«Kitsede arvukus sõltub muu hulgas ka sellest, kui palju jahimehed neile talvel sööta välja viisid,» rääkis keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik.

«Samas on tulnud teateid, et kui kitsed koondusid söötmiskohtade lähedusse ja sinna sattus ilves, leiti hiljem palju murtud metskitsi.»

Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnul võis kitsede elu olla raskem saartel. «Kuna seal pole kiskjaid, on kitsed vähem selekteeritud oma vastupidavuse poolest,» rääkis ta. Pealegi olevat nad harjunud saarte pehmemate talvedega, mitte tänavuste ekstreemsustega.

Männili hinnangul pole aga muretsemiseks siiski põhjust. Ta möönis, et kitse arvukus on langenud, aga kui palju täpselt, on raske öelda.

«Nii möödunud suvel kui talvel liikusid metskitsed märgatavalt vähem kui tavaliselt ja kuna see (loenduse – toim) arv põhineb jahimeeste hinnangul, siis see sõltub väga palju sellest, kas nähakse loomi või mitte,» selgitas Männil. «Loomi nähti lihtsalt vähem.» Ulukispetsialist lisas, et veel ei saa kindlalt öelda, kui palju kitsi hukka sai, sest peamine suremus oli märtsi jooksul, aga loendus varem.

Seevastu teiste sõraliste arvukus on loendusandmete järgi kasvanud. «Põdrale talv mõju ei avaldanud ning meie piirkonnas on näha väikest arvukuse kasvu,» märkis Margo Tannik.

Seda kasvu on märgata üle Eesti, sest kui mullu määrasid jahiühendused üldloendusel talviseks põdraasurkonna suuruseks ligi 11 000 isendit, siis tänavu 11 741.

Ka punahirvel on aastaga kõvasti järelkasvu tekkinud. Kui 2009. aastal arvestati, et hirvede arv on Eestis jõudnud 2200ni, siis tänavu hinnati nende arvuks 2831.

Samuti on kasvanud võimalus metsa marjule minnes paljude maainimeste nuhtluseks muutunud metssea otsa komistada. Veel 2004. aasta kevadel hinnati üldloendusel nende arv 16 800, mullu 21300 ja tänavu juba 22 642 isendile.

Tannik tunnistas, et jahimehed pidasid ka ise karmide ilmade tõttu küttimisega piiri, kuna südatalvel polnud teada, milliseks olud kujunevad. Ka Männil märkis, et näiteks metssigadele peeti tunduvalt vähem jahti ning neid toideti rohkem.

«Metssigadel polnud raske, seal, kus lisatoitu anti, elasid nad talve hästi üle,» rääkis ta.

Eesti suurkiskjate hundi, ilvese ja karu kohta kindlaid andmeid veel ei ole, kuid Männili sõnul on vähemalt karu arvukus sama mis mullu ehk meie metsades peaks ringi tatsuma 620 mesikäppa.

Loendus metsas

Sõraliste arvukus    2009/2010

•    Põder           11 000 / 11 741

•    Metskits       63 000 / 48 040

•    Metssiga      21 300 / 22 642

•    Punahirv          2200/2831