/nginx/o/2009/05/29/185737t1hcee7.jpg)
Riigikogu liige Toomas Trapido leiab, et Eestis oleks vaja patsiendi kaitse seadust, mis parandaks inimeste teadlikkust enda õigustest tervishoius.
Roheline parlamendisaadik tahab patsientide kaitseks seadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on 400 kehtivat seadust, millest mõned reguleerivad väga detailselt kitsaid elualasid, ent inimeste tervist puudutavat seadust, millega me igaüks elus kindlasti kokku puutume, meil pole,» sõnas Trapido ümarlaual, mis püüdis leida võimalusi, kuidas jõuda inimkeskse tervishoiuni.
Vaid patsientide või nende esindajate osalusega ümarlaual tehti hulgaliselt ettepanekuid, kuidas jõuda sinnani, et arstide ja patsientide suhted paraneks ning kaebuste ja ravivigade arutamine viiks arstiabi kvaliteedi paranemiseni.
Patsientide Esindusühingu jurist Eve Pilt aga märkis, et siis ei tohi ära unustada, et lisaks õigustele on patsientidel ka kohustused, vastutus oma tervise eest. «Ühepoolselt ainult õigustest see seadus rääkida ei tohiks.»
Oma poja surma tõttu meedias inimväärika ravi teema tõstatanud Anneli Rõigas kahtles, kas on ikka vaja luua uus seadus või jälgida enne hoolikalt seda, et olemasolevaid täidetaks. «Kriminaalseadustik peab kehtima ka meditsiiniasutustes,» leidis Rõigas, kellel on mitmetele arstidele väga tõsiseid etteheiteid, kuid on ka mitmeid arste, keda ta väga tunnustab.
Ka aastaid tervishoiusüsteemis töötanud ja sotsiaalministri ametis olnud Terviseameti peadirektor Tiiu Aro arvas, et praeguses olukorras patsiendi kaitseseadust vaja ei ole. «Seaduse täiendusi on mõningatel juhtudel küll vaja ja see protsess on minule teadaolevalt sotsiaalministeeriumis juba käivitatud,» sõnas ta.
Aro lisas, et kui loodaks patsiendi kaitseseadus, siis oleks tasakaalu huvides vaja ka tervishoiukaitseseadust.
Patsient teadlikumaks
Ümarlaual tehti ka ettepanek, et võib-olla tuleks kõigisse meditsiiniasutustesse riputada seinale väljavõtted praegustes seadustes reguleeritud patsientide õigustest, sest praegu lihtsalt inimesed ei teagi, millele neil on õigus.
Samuti õhutas Rõigas patsiente endid tundma põhjalikumat huvi ravimite vastu, mida nad võtavad - ravimi infolehest lugema lisaks ravimi toimele ka hoolikalt võimalikke tüsistusi ja võõrutusnähte puudutavat.
Paljud arstid teevad ka raviotsuseid, patsienti sellesse kaasamata ja talle erinevaid võimalusi tutvustamata. «Meedikutel peaks olema kohustus teavitada patsienti kõigist tema juhtumiga seotud ravivõimalustest - rohtudest ja raviprotseduuridest , ka neist, mida Eestis raha kokkuhoiu mõttes ei rahastata,» arvas Rõigas.
Sellega nõustus Trapido: «Tänapäeval levib üha rohkem arusaam, et kui inimene ise oma tahte, mõtete ja tunnetega osaleb raviprotsessis, on tulemused palju paremad.»