Parteide edetabeli tipu hõivavad kaks suurt erakonda

Rahva toetus kuulub kahele suurparteile Illustratsioon: Graafika: Margit Randmäe

Tervelt 30 protsendil valijatest ei ole oma eelistust ühegi erakonna suhtes. Parimad võimalused aasta pärast riigikogu valimistel hea tulemus teha on Reformierakonnal ja Keskerakonnal.

Vaadates viimase poolaasta Turu-uuringute ASi läbi viidud parteide populaarsusuuringuid, võib öelda, et üks valitsuse osapool, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), ei suuda oma toetust kasvatada ning konkurentidele lähemale tulla.

Seega ongi parteide edetabeli tipus kaks suurt erakonda, seejärel tuleb tükk tühja maad ning omavahel katsuvad jõudu pigem IRL (12 protsenti) ning sotsiaaldemokraadid (10 protsenti).

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tõdes, et toetusprotsentidest olulisem on isegi ehk see, et Eesti suurimaks «erakonnaks» on inimesed, kellel erakondlik eelistus puudub või ei toeta nad ühtegi praegust erakonda.

«Järgmistele riigikogu valimistele mõeldes on neil inimestel aga oluline roll,» ütles ta. «See, kes teeb selgeks passiivsetele ja pettunud inimestele, et ükskõiksusega ei muuda midagi, võib saada märksa suurema mandaadi, kui tänased uuringud näitavad.»

Simson leidis uuringutulemusi tegeliku valimisolukorraga võrreldes, et Reformierakonna suhtes tuleb välja huvitav anomaa­lia. «Kui Keskerakonna ja IRLi toetusnumbrid on üsna vastavuses valimistel saadud häältega, siis Reformierakond on uuringutes selgelt ülehinnatud,» ütles ta.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht pakkus, et isegi anonüümsetele küsitlustele vastates püüab vastaja pakkuda sobivat vastust.

«Seega on uuringus ka kõige väiksema sissetulekuga inimeste rühmas Reformierakonnal ülikõrge toetus,» imestas Simson. «Ehk siis pakutakse küsitlejale peaministri parteid ka siis, kui inimesed tegelikult Reformierakonna poolt hääletada ei kavatse.»

Ta avaldas lootust, et valimisteni jäänud aasta jooksul suudab opositsioon välja pakkuda selged alternatiivid, kuidas saab Eestit edukalt juhtida nii, et sellega ei pea kaasnema praegusi ülisuuri inimohvreid.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal luges uuringust välja risti vastupidist. «Eesti on olnud riigi ja rahvana edukas nii struktuursete reformide elluviimises kui ka riigirahanduse korras hoidmises – see on ka põhjus, miks Reformierakonda ja meie partnerit IRLi nii kõrgelt hinnatakse,» leidis ta.

Michal lisas, et see küsitlus annab edasi sama trendi, mida viimasel ajal on näha – Keskerakonna võimetus Tallinna juhtimisel paistab üha kaugemale ning pealinna rahalise olukorra järjest keerulisemaks muutumisega tuleb sealt riigile üsna vastandlikke otsuseid.

«Ja mida aeg edasi, seda ilmsemaks muutub vahe kahe täiesti erineva majanduspoliitika – tulevikku suunatu ja olevikku suunatu – vahel,» ütles Reformierakonna peasekretär.

Reformierakonnal on kõige enam toetajaid 15–19-aastaste seas (33 protsenti) ning Keskerakonnal 20–29-aastaste (21 protsenti) ja 60–74-aastaste seas (22 protsenti). Ootuspäraselt on Keskerakonnal kõige suurem toetus muukeelsete valijate seas (62 protsenti).

Uuring viidi läbi 4.–17. märtsini ning küsitleti 1000 inimest vanuses 15–74 aastat.

Kommentaar

Margus Tsahkna
IRLi poliitikasekretär:

Uuring näitab, et meie toetus on ühiskonnas aktiivselt kaasa lööjate ja otsustusprotsessides osalejate seas kõige suurem (ettevõtjatest, juhtidest ja tippspetsialistidest toetab IRLi 22 protsenti Reformierakonna 19 protsendi vastu – toim).

Oleme rääkinud ehk teistest erakondadest veidi keerulisemat juttu – eelarve tasakaal, töötusprobleemid, koduomanike mured – ja pole läinud kaasa populismiga, ning uuring näitab, et inimesed on sellest aru saanud. See, et hoolimata üliraskest ajast on koalitsioonil kahe peale kokku nii suur ja tugev toetus (kahe peale kokku 31 protsendilt valijatelt – toim), on suur tunnustus.