/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/07/21/210044t1h322e.jpg)
Märtsis oli parlamendiparteidest jätkuvalt kõige populaarsem Reformierakond, kelle toetus veebruariga võrreldes tõusis.
Märtsis oli jätkuvalt populaarseim Reformierakond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonda toetas märtsis 35 protsenti, Keskerakonda 24, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 19, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 12, rohelisi kuus ja Rahvaliitu kolm protsenti, selgub BNS-i tellitud TNS EMOR-i uuringust.
Veebruaris oli Reformierakonna toetusprotsent 31, Keskerakonnal 24, IRL-il 18, SDE-l 16, rohelistel seitse ja Rahvaliidul kaks protsenti. Jaanuaris oli Reformierakonna toetusprotsent 35, Keskerakonnal 27, IRL-il 16, SDE-l 13, rohelistel viis ja Rahvaliidul kaks protsenti.
Mullu märtsis toetas Reformierakonda 33, Keskerakonda 31, SDE-d 13, IRL-i 11, rohelisi kaheksa ja Rahvaliitu kolm protsenti.
Jällegi on Reformierakonna reiting teinud väikese jõnksu ülespoole ja jõudnud taas jaanuarikuu tasemele - seega viimase nelja kuu jooksul on see olnud üsna muutlik, sisaldades viie protsendi ulatuses kõhklejaid, kelle eelistus on nähtavasti hüpelnud erinevate erakondade vahel ja võib ka lähitulevikus uuesti muutuda, kommenteeris uuringu tulemusi EMOR-i uuringuekspert Aivar Voog.
«Sotside viimase poolaasta jõulisem esinemine Toompeal ja Tallinnas on aeg-ajalt meeldinud poliitiliselt ebastabiilsema eelistusega valijaskonnale, suur osa on neist madalama haridustasemega, kuid neist ei ole veel kujunenud sotsidele püsivamat toetajaskonda,» märkis Voog.
Ta lisas, et Keskerakonna ja IRL-i positsioon pole võrreldes veebruariga oluliselt muutunud.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles BNS-ile, et toetus Reformierakonnale tähendab ühtlasi rahva toetust oma riigile ja riigi heale käekäigule.
«Inimesed märkavad, et võrreldes muu maailmaga on praegune valitsuskoalitsioon riiki hästi juhtinud. See mõjutab inimeste usaldust oma riigi vastu,» lausus Michal.
Michali sõnul on praegu raske öelda, kuidas võib mõjutada Reformierakonna populaarsust euro tulek 2011. aasta 1. jaanuarist juhul, kui sellega kaasneb hinnatõus.
«Euro on oluline verstapost ning see on kvaliteedimärk riigile ja rahvale. Kas euro tulekuga hinnatõus tuleb, ei saa praegu sugugi kindlalt öelda. Rahandusministeerium ja Kaubandus-Tööstuskoda töötavad selle vastu, et keegi euro tulekut hindade tõstmiseks kasutaks,» lausus Michal.
Ta lisas, et nii enne kui ka pärast eurole üleminekut peavad kauplustes olema hinnad toodud nii eurodes kui ka kroonides ning see annab inimestele endile võimaluse hinnata, kas kaupmees üritab euro tulekut kasutada hinnatõusuks või mitte.
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles BNS-ile, et aasta on pikk aeg ja protsendid jõuavad veel kõikuda.
«Ilmselt avaldub selles uuringus ka Reformierakonna ja IRL-i propaganda mõju, millega püütakse inimesi veenda selles, et euro lahendab kõik majandusprobleemid. Samal ajal jätkuvalt kasvavat töötust püütakse kõigiti pisendada ja maha vaikida,» rääkis ta.
Ta avaldas lootust, et valitsus siiski ei püüa eurole üleminekust teha vaid osa paremerakondade valimiskampaaniast, vaid pöörab tähelepanu ka sellistele probleemidele nagu esmatarbekaupade võimalik hind.
«Selleks on siiski vähe lootust kui vaadata, et juba on valitsuse otsusega ette nähtud 11,6 miljonit krooni riigi raha Reformierakonna valimiskampaaniaks,» lausus Toobal. [Valitsus eraldas 11,6 miljonit krooni eurole ülemineku teavituskampaaniaks.]
«Nendele toetusnumbritele ei ole avaldanud mõju see, et Reformierakond ja IRL suruvad parlamendis pensioniea tõstmise eelnou, mis lööb eriti valusalt tänaseid keskealisi aga ka noori. Ning huvitav oleks selles valguses ka kuulda valitsuse selgitusi, mis saab ikkagi pensionisamba maksetest, mis peaksid ju taastuma, kuigi arvata võib, et riik murrab siin oma sõna ka teistkordselt,» ütles Toobal.
Keskerakonna aseesimes Kadri Simson ütles BNS-ile, et Keskerakonna toetuse samale tasemele jäämist põhjust võib kommenteerida ühe teise uuringufirma, Turu-uuringute AS-i analüütiku sõnadega, et valimiste vahelisel ajal on sotsiaalsema kallakuga valijad ujedamad.
«Sotsiaalsema kallakuga valijad ei taha valimise vahelisel ajal oma arvamust välja öelda ja nad on sel ajal poliitiliselt tõrksamad. Kuid valimiste päeval tulevad nad ja ütlevad oma arvamuse hääletades välja,» lausus Simson.
Ta lisas, et toetuse kasvu valitsuserakondadele võib põhjendada kevade saabumisega, mis tõstab inimeste optimismi ja annab lootust, et tulevad paremad ajad. Simsoni hinnangul võivad valitsuserakondade toetusele mõju avaldada ka uudised sellest, et Eesti on täitnud eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid.
«Kuid selle peale võib küsida, et euro tuleb, aga mis siis? Valitsus on teinud kõik kärped euro nimel, aga ega euro iseenesest Eesti majandust kriisist välja ei too ega tööpuudust ei kaota,» lausus Simson.
IRL-i poliitikasekretär Margus Tsahkna ütles, et Isamaa ja Res Publica Liidu toetusele võis positiivselt mõjuda koduomanike tulumaksusoodustuse eest seismine ning võlakaitse teema, millega erakond on samuti viimase kuu jooksul aktiivselt tegelenud.
«Mõlema valitsuskoalitsiooni erakonna toetuse kasvu taga on ilmselt see, et valitsusliit on teinud õigeid otsuseid. Et valiusparteid on majanduskriisi tingimustes suutnud oma toetust kasvatada, on suur tunnustus,» lausus Tsahkna.
Tema hinnangul ei tohiks euro tulek järgmise aasta jaanuarist valitsuskoalitsiooni erakondade toetust kahandada, kuna praegu käib aktiivne tegevus selle nimel, et hinnatõusu ei tuleks.
«Olen ise riigikogu rahanduskomisjoni liige ja tean, et praegu tehakse kõik, et hinnatõusu ei tuleks. Pigem võib konkurentsi tingimustes toimuda hoopis hinnalangus,» lausus Tsahkna.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Kalvi Kõva ütles BNS-ile, et sotside langus erakondade märtsikuu populaarsusuuringus ei tähenda tõenäoliselt midagi, kuna SDE toetus on viimasel ajal kogu aeg kõikunud 10 ja 15 protsendi vahel.
Valitsuserakondade suhteliselt head reitingut võib Kõva hinnangul põhjendada uudisega eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmisest. «Eks nad [valitsuserakonnad] nüüd taovad seda trummi nii palju kui võimalik,» lausus ta.
Igakuise erakondade populaarsusuuringu käigus küsitles EMOR 785 valimisealist kodanikku. Neid vastanuid, kes ei osanud ühtegi erakonda eelistada, oli 32 protsenti.