Mänd: minu lahkumine on märk

Reformierakonda üle läinud Tarmo Männi sõnul loodab ta valitsuse juhtparteis oma valijate eest oluliselt enam seista kui väikeses opositsiooni fraktsioonis. Foto: Peeter Langovits

Rahvaliidust lahkunud Tarmo Mänd (59) nendib, et tema sõnavõtud polnud selles erakonnas juba mõnda aega teretulnud, sest ta ei tahtnud tegeleda ainult ärapanemisega valitsusele.

Tähendab teie lahkumine Rahvaliidust mingis mõttes jääminekut, st need, kes tahavad jätkata poliitikas, hakkavad madalseisus parteist põgenema ja teisi võimalusi otsima?

Ühe või kahe mehe lahkumine erakonnast mingit katastroofi ei tähenda. See on märk, aga mitte katastroof. Me lihtsalt liigume sinna, kuhu meie vaated rohkem sobivad.

Kas aseesimees Ingvar Tšižikovi väljaheitmine pole märk sellest, et Rahvaliidus käärib midagi suuremat kui teie lahkumine?

Leian, et aseesimehe väljaviskamine erakonnast on kümme korda suurem sündmus kui minu vaikne äraminek. Aseesimees on saanud mandaadi ikkagi kongressilt ja need on äärmuslikud abinõud, mida mina ei poolda. See ei viita erakonna tugevale tervisele.

Millest Rahvaliidu nadi seis teie hinnangul on põhjustatud?

Kui ma end 2001. aastal Rahvaliiduga sidusin, oli tegu tugeva erakonnaga, millel oli selge poliitika ja tugev juhtimine. See oli tsentrist paremal asuv, tõeline maarahva erakond. Rahvaliit oli väga tugev veel ka 2005. aasta omavalitsuste valimistel, kui Rahvaliit asus juhtima umbes 130 omavalitsust.

Kuid sellest hetkest peale läks Rahvaliit allakäiku, tulid ka uued presidendivalimised, mille kaotuse põhjuseid tuleb otsida Rahvaliidu valijameeste hulgast, ning edasi läks juba nagu läks. Usun, et Rahvaliidule said saatuslikuks mitmed edukad valimised, mistõttu muutus see konkurentidele ohtlikuks. Esmalt rünnati erakonna tugevamat lüli – juhti.

2007. aastal tuldi välja esimese katsega põhikirja muuta ning tsentrist vasakule minna.

Need asjad said siiski ära hoitud eelmise sügiseni, mil erakond kaotas valimised ning Keskerakond tegi liitumisettepaneku. Neile oli muidugi teada, et Rahvaliidus on jõude, kes tahaksid alustada kõnelusi sotsidega. Osa maakonnaühendustest jätsid Keskerakonna küll kõrvale, aga läbirääkimised sotsidega on nüüd juba pikalt toimunud – mina nende sisu ei tea.

Kui Rahvaliit loodi, nähti selles tugevat maaelanike huvide kaitsjat, mis hõlmas kogenud poliitikuid ning suutis 2001 valida oma kandidaadi Arnold Rüütli presidendiks. Mis vahepeal juhtus?

Rahvaliidus käis hiljuti külas politoloog Tõnis Saarts, kes ütles otse, et meie sõnum on hägustunud. Et see ei ole arusaadav, ning sellest ka püsivalt madal reiting. Poliitika peab olema arusaadav, mitte nii, et kord olete konservatiivid, kord sotsid ja siis rohelised. Eks nii hakkas ka toetajaskond kaduma. Selle kinnituseks on kahed ebaõnnestunud valimised, kus europarlamendi valimistel saadi vähem hääli kui erakonnal on liikmeid ning kohalikel valimistel ei läinud regionaalpartei oma lipu all välja, välja arvatud Jõgevamaa, mis ka valimised võitis.

Kuidas on Rahvaliidule mõjunud Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo kohtuprotsessid?

Usun, et me elame õigusriigis. Otsuseid teeb kohus ja ükskord need asjad ka oma seletuse leiavad. Mina ei suuda uskuda, et Villu Reiljan tegi midagi sellist, mida talle ette heidetakse. Ma ei suuda seda uskuda.

Vaatame, millega need asjad lõpevad. Täiesti selge, et kui need asjad on pidevalt üleval, siis sellel on oma poliitiline hind isegi juhul, kui lõpuks selgub midagi muud.

Mullu kevadel oleks Rahvaliit äärepealt saanud valitsusse, oleks see midagi muutnud?

Tollal öeldi, et Mänd tahab ministriks saada. Ei tahtnud, ma poleks isegi läinud. Aga kui me oleksime praegu valitsuses, ei oleks põhjust kellegagi läbi rääkida ega kellelgi lahkuda. Valitsuserakonnana oleks meil läinud paremini ka kohalikel valimistel ja soodsam stardiplats riigikogu valimisteks. Minu otsuse küpsemine pärineb küll sellest ajast.

Teil oli Rahvaliidu sees juba mõnda aega liiga valitsusmeelse poliitiku maine.

Minu seisukohad ja sõnavõtud ei olnud erakonna juhtide seas tervitatud. Eriti 16. veebruari sõnavõtt riigikogus töökohtade loomise arutelul, kus ma ütlesin, et saalis on tegemist millegi muuga kui lahenduse leidmisega. Põhjus ja tagajärg on sassi aetud.

Tööpuudus on ikkagi majanduslanguse tagajärg, mitte vastupidi, ja tegeleda tuleks majanduse tervendamisega.

Kõige lihtsam on olla ärapanija ja kritiseerija, palju raskem on olla tegija. 100 000 töötut on reaalsus, mitte valimiskampaania osa. Kui ainult rääkida, et tõstame neid hüvitisi ja teisi hüvitisi, siis tuleb ka mõista, et jagada saab ikka ainult seda, mis olemas on.

Rahvaliitlastel on siiski toetuspind Eesti omavalitsustes, mida näitab pärast viimaseid kohalikke valimisi volikogu esimeesteks valitud suur erakonnaliikmete arv. Samas ei suutnud Rahvaliit KOV valimistel enamasti välja minna oma nimekirjadega. Kuidas seda vastuolu seletada?

See näitab nende meeste autoriteeti kohapeal, kes otsustasid oma valikud teha vastavalt kohalikule olukorrale. Nad on oma valla patrioodid ja seisavad valla eest.

Kuid ega erakonda see olukord ei tugevda, sest iga volitatud isik saab omast seltskonnast selle volituse. Kui tegu on valimisliidu volitusega, siis see on muu volitus kui Rahvaliidu oma.

Võib vist nõustuda, et Rahvaliit on sotsiaalselt konservatiivne erakond, kuid majanduses ja rahanduses on partei just toetanud alati vasakpoolseid samme?

Rahvuslik konservatism iseendast eeldab teatud sotsiaalsete abinõude rakendamist, mida tehakse turumajanduse reeglite arvelt rahvuse püsimajäämiseks. Nii Rahvaliidus ja seda ei eita ka Reformierakond.

Kuidas Rahvaliidu esimees Karel Rüütli reageeris teie lahkumisteatele?

Ta loomulikult ütles, et ei mõista seda, kuid arvan, et see ei olnud talle ootamatu.

Kuidas kommenteerite Rüütli sõnu, et «Reformierakonna poolt üles ostetuna» peate riigikogust lahkuma?

Ma mõistan tema pahameelt, aga erakonnast lahkumine ei tähenda riigikogust lahkumist. Soovin ka jätkata tööd rahanduskomisjonis, kus mul on mitme aasta jooksul vajalik pagas kogunenud.

Ülesostmine on küllalt ränk süüdistus, mida arvate sellest?

Jäägu see tema hinge peale.

Kohta reformi valimisnimekirjas teile ikka on lubatud?

Ma väga loodan, et õigustan end oma tööga ja saan kandideerida kodupiirkonnas. Valitsuse juhtparteis suudan oma valijate eest oluliselt enam seista kui väikeses opositsiooni fraktsioonis.

Näiteks praamiühenduse paremal korraldamisel, maaettevõtluse ja omavalitsuse tugevdamisel.

Kas teie vestlused Rain Rosimannusega tähendasid ka seda, et mitte te ise ei läinud end Reformierakonnale pakkuma, vaid reform kutsus teid?

Mind kutsuti Reformierakonda. See on pikk protsess olnud. Olen vestelnud paljudega, ka Rosimannusega, kellega koos töötasime president Lennart Meri juures.

Mu sammu praegune ajastamine tulenes osalt ka sellest, et mina ei tahtnud kindlasti saada Rahvaliidu fraktsiooni lõhkujaks. Kui peaks aga veel keegi lahkuma, siis fraktsioon laguneb.