Suvitajad tikuvad autodega veekogude kallastele

Sel esmaspäeval, 28. juulil tuli keskkonnainspektsiooni valvetelefonile teade, et Harjumaal on keegi hakanud autoga Klooga rannast Laulasmaa poole sõitma ning umbes meeter vee piirist põhja peale kinni jäänud. Inspektorid suundusid teadet kontrollima ning neile avanes fotol näha olev pilt. Inspektorid alustasid menetlust, otsust praeguseks veel ei ole, seetõttu on ka auto number varjatud. Foto: Keskkonnainspektsioon.

Juunis ja juulis on keskkonnainspektsioonis registreeritud 123 ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumist, millest enamik on seotud autoga piiranguvööndisse sõitmisega.

«Veekogude rannal ja kaldal sõitmine on probleemiks aasta ringi, aga eriti tõuseb see esile suvel, kui rahvas veekogude äärde puhkama sõidab,» ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul Postimees.ee'le

Rikkumisi on ilmselt veel rohkem, sest paljud menetlused on veel pooleli ja need selles numbris ei kajastu.

Näiteks keskkonnainspektsiooni Põhja regioonis on praegu käimas umbes 50 ranna ja kaldakaitse nõuete rikkumisega seotud menetlust.

Põhja regiooni inspektorid ütlevad, et reidid on mõju avaldanud - otse rannaliivale sõitjaid on pisut vähemaks jäänud.

Muutust on inspektorite sõnul märgata näiteks Ihasalu rannas ja Meremõisas.

Tõenäoliselt on oma osa ka meedial, sest rannale ja kaldale sõitmise probleemist on viimastel aastatel ajakirjanduses üsna palju räägitud, ütles Tuul.

Ka keskkinnaispektsiooni Lääne regiooni vaneminspektor Katrin Pärn ütles nädalavahetusel läbi viidud ühisreidi järel, et rannaliivale ja veepiirile sõitjaid on vähemaks jäänud.

Siiski tasub sõidukijuhtidele meelde tuletada, et looduskaitseseadusega on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd, mille eesmärk on kaitsta rannal või kaldal asuvaid looduskooslusi, see tähendab taimestikku, linde, loomi, putukaid ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusele, rõhutab keskkonnainspektsioon.

Autode ja maastikusõidukitega sõitmine kahjustab pinnast ja ranna-alade õrna taimkatet ning selle taastumine on väga pikk protsess.

Leeli Tuul rõhutab, et piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel, kusjuures iga suvaliselt sissesõidetud rada ei ole veel tee.

Parkida tohib teeserva või selleks ettenähtud alale.

Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest. Näiteks Läänemere ja meie suuremate järvede - Peipsi, Pihkva, Lämmijärv, Võrtsjärv - ranna piiranguvöönd on 200 meetrit.

Üle 10 ha suuruse järve või veehoidla piiranguvöönd on 100 meetrit. Pisematel veekogudel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 meetrit.

Suvel teeb keskkonnainspektsioon ranna- ja kaldaaladel tihendatud kontrolli.

Korraldatakse ühisreide koos politsei, piirivalve, päästjate ja teiste koostööpartneritega.

Näiteks Ida-Virumaal korraldavad ühisreide keskkonnainspektsiooni Ida regioon, Ida politseiprefektuur ja Kirde piirivalvepiirkond.

Möödunud nädalavahetusel käisid Pärnumaa inspektorid puhkealadel kontrollimas koos päästjate, politsei, RMK ja Riikliku looduskaitsekeskuse töötajatega. Samamoodi on ka mujal Eestis.

Harjumaal teevad koos reide keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni ja Põhja politseiprefektuuri töötajad, ja seda praktiliselt kõigil nädalavahetustel.