Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Viie lapse ema võitleb Mehhiko kliinikus vähktõvega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Loodusravitseja Talvi Ausma (pildil pikali) peab rasket võitlust vähiga.
Loodusravitseja Talvi Ausma (pildil pikali) peab rasket võitlust vähiga. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Veel märtsis korraldas massöör ja ravitseja Talvi Ausma loenguid ja üritusi, aprill saabus 50-aastasele naisele jahmatava uudisega kaugelearenenud munasarjavähist.

Võitluses vähiga nägi pere ainsat võimalust Mehhiko alternatiivravikliinikus.
«Emal läheb paremini, ta kosub ja on optimistlik,» rääkis poeg Sander Ausma.

Praeguseks on Talvi Ausma olnud Mehhiko alternatiivravikliinikus Sanoviv ligi kolm kuud, kui kaua ravi veel kestab, poeg ennustada ei söandanud. «Tahame, et ta oleks seal niikaua, kuni tervenemiseks vaja on,» sõnas ta.


Teisalt kummitab perekonda rahamure. Kevadel sõitu ookeanitagusesse raviasutusse kavandades palus pere interneti vahendusel abi 200 000 krooni. Häid inimesi jagus, kuid tervet summat kokku saada ei ole õnnestunud ning ravi pikenedes kasvab see veelgi suuremaks. Haigekassalt pere raha saada ei looda ning endiselt ootavad inimeste annetusi.


Otsisid ise infot


Selles, et ema ravi Mehhikos oli õige otsus, ei kahtle poeg hetkegi. «Talle öeldi siin, et elada on jäänud vähe, aga ta on selle aja juba praeguseks ületanud,» sõnas Sander Ausma.


Talvi Ausma on töötanud aastaid massöörina, võitnud 2001. aastal massööride kutseoskuse võistlused. Viimastel aastatel on tegelenud Jaapanis väljatöötatud massaažitehnika yumeihoga ning aidanud sellega paljusid inimesi. Viielapselise pere pesamuna on kaheksa-aastane, kaks vanemat last on täiskasvanud.


Veidi enne Mehhikosse sõitu, aprilli lõpus, rääkis Talvi Ausma Postimehega. Ta ütles, et telefoniga rääkida on raske, aga kuna ta planeerib kõik pingutused ette, siis saab hakkama.


«Olen kaotanud mõne päevaga kaalust kümme kilo. Olen olnud liiga hea ja keha liialt kurnanud,» otsis Ausma ravitsejale iseloomulikult haiguse põhjusi iseendast.


Mehhiko kliiniku peale läksidki Ausma mõtted just sellepärast, et loodab sealt saada vastuse küsimusele, mis põhjustas haigestumise. «Ma ei ütle Eesti arstide kohta midagi halba, Hiiul oli toetav õhkkond ja ma soovitan kõigil end vähimagi kahtluse korral kontrollima minna,» ütles naine.


«Siin ei oleks mind aga abita enam kauaks ja Mehhiko on ainus lootus haigusest võitu saada. Loodan, et head inimesed aitavad mind, ehk saan neile tulevikus kuidagi toeks olla,» kõlas Ausma abipalve aprillis ja kõlab ka praegu.


Vähi viimases staadiumis viimaseid jõuvarusid kokku võttes otsis  alternatiivravikliinikutelt abi ka 31-aastane saksa keele õpetaja Maarika Ratsov.
Juunis Taani Humlegaardeni kliinikusse ravile läinud naine suri kuu hiljem.

Neljanda astme maovähi diagnoosiga elas Ratsov üle aasta. Piiritaguste kliinikute poole hakkas ta vaatama siis, kui Eesti arstid alla andsid.


«Nad ei soovitanud mulle midagi, kui neil enam peale keemiaravi ideid ei olnud, siis saatsid nad mind koju,» kirjutas Ratsov Postimehele Taanist. «See oli veebruaris – siis andsid nad mulle kaks liitrit toitvat vedelikku päevas ja see oli kõik.

Kui nägin, et juunikuu alguses muutun nii nõrgaks, et enam käia ei saa, siis haaras mind ja minu lähedasi paanika ja hakkasime kiiresti otsima alternatiivseid võimalusi.»
Kliinikud otsisid mõlemad naised lähedaste ja tuttavate abiga ise, Eestis on infot nende kohta vähe ja arstide suhtumine neisse pigem ettevaatlik.


Tõlkija Enn Kaljo, kes on hobi korras eestindanud ka alternatiivseid vähiravi võimalusi, on aga veendunud, et need kliinikud suudavad aidata ka tavameditsiini poolt lootusetuteks peetavaid haigeid.


Kliinikute edastatav statistika headest ravitulemustest on haigetele ja nende lähedastele lootustandev. Kliinikute kodulehed raporteerivad imelistest tervenemistest ka lootusetute juhtumite korral.


Raviks aprikoosiseemned


Kaljo väitel puhastatakse kliinikus organism keemiast, ning seejärel hakatakse ravima korraga nii füüsist kui vaimu. Kasutatakse aprikoosiseemneid, vitamiini B17, kuid ei keerata selga ka tavameditsiinile. «Vajadusel ka lõigatakse neis kliinikuis,» märkis Kaljo.


Ühes tuntumas Mehhiko alternatiivravi kliinikus Oasis of Hope on Kaljo sõnul ligi poole sajandi pikkuse tegutsemisaja jooksul abi saanud üle 100 000 inimese.


Euroopas on alternatiivravikliinikuid mitmes riigis, lisaks Taanile veel Inglismaal, Saksamaal ja Austrias. Ameerika kontinendil tegutsevad need kliinikud peamiselt Mehhikos, ehkki peakorterid asuvad USAs. Seda põhjusel, et USAs ei vaata võimud neid kliinikuid just soosiva pilguga.

Arstid alternatiivravi ei soovita 

Eesti arstid ei soovita vähihaigetel patsientidel end välismaale alternatiivravikliinikutesse ravima minna, kuna nende ravivõtete kasulikkust ei ole teaduslikult uuritud.


Põhja-Eesti regionaalhaigla Hiiu korpuse ravijuhi Andrus Araku hinnangul ei tohiks aga vähist rääkides unustada seda, et pahaloomulised kasvajad on tõsised haigused ning igal aastal haigestub Eestis üle 6000 inimese ja sureb 3500.


«See on paratamatu tõsiasi, et kõik ei saa terveks. Kolmandiku suudame terveks ravida ja kolmandiku pikka aega elus hoida,» nentis Arak. Samas on mõistetav, et inimesed asuvad otsima teisi variante, kui traditsioonilise meditsiini võimalused on ammendunud.


Väljaõppinud meedikud ei saa aga Araku sõnul alternatiivravi soovitada seetõttu, et kasutades ise ravimisel tõenduspõhiseid ravivõtteid, on ebaeetiline soovitada meetodeid, mille tegelik mõju ei ole teada.


Araku sõnul mahub alternatiivravi mõiste alla mitmeid erinevaid meetodeid. Ta tõi näiteks, et loodusravis kasutatakse organismi tugevdavaid toidulisandeid ja dieetravi.

Selles pole midagi halba, sest tugevam organism jaksab haigusega paremini võidelda. «Seetõttu ei saagi otseselt öelda, et alternatiivravi on vale või halb,» rääkis Arak.


TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor Peeter Padrik oli oma hinnangus kriitilisem. «Arstid peavad pigem alternatiivravi eest hoiatama, kui seda inimestele soovitama,» kinnitas Padrik.


Ta lisas, et kui alternatiivravi oleks kasulik, saaks sellest lugeda teaduskirjandusest. «Paljusid alternatiivravi meetodeid on püütud uurida ja paraku on tulemused näidanud, et kasvajavastane efekt puudub. Küll aga on leitud, et need võivad olla kahjulikud, eriti koos tavameditsiini protseduuridega,» rääkis Padrik.


Ta võrdles alternatiivravi niinimetatud Nigeeria rahakirjadega. «Sa võid uskuda ja kaasa minna, aga lubatud rikkust ei tule, jääd hoopis vaeseks,» ütles ta.


Padriku väitel on siiski mitmeid aktsepteeritavaid ravivõtteid, mida kasutatakse lisaks tavaravile. «Nõel­ravi aitab näiteks valu ja vahel ka iivelduse vastu ning muidugi on loodusest leitud mitmeid aineid, mis on pärast põhjalikke uuringuid ravimitena kasutusele võetud.» (PM)

Haigekassa maksab vaid tavaravi eest


Haigekassa on saanud üksikuid taotlusi, kus palutakse ravi eest tasumist välisriigi alternatiivravi kliinikutele. Haigekassa on need tagasi lükanud põhjendusega, et seal pakutava ravi tulemuslikkus ei ole tõendatav.


Üldjuhul tasub haigekassa ravikulud välismaal, kui soovitud ravi ja sellele alternatiivseid tervishoiuteenuseid Eestis ei osutata, soovitud ravi on inimesele näidustatud, selle meditsiiniline efektiivsus on tõendatud ning eeldatav tulemuslikkus vähemalt 50 protsenti.


Taotlus ja haigekassa otsus peavad olema saadud enne ravi algust. Pärast taotluse menetlusse võtmist pöördub haigekassa pädeva eriarsti poole arstliku hinnangu saamiseks ja konsiiliumi korraldamiseks.


Haigekassa juhatus teeb oma otsuse tulenevalt arstliku konsiiliumi arvamusest hiljemalt kuu aja jooksul. (PM)

Tagasi üles