/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2010/02/10/309614t1h93eb.jpg)
Siseminister Marko Pomerants tõdes, et eripensionide peale suurte summade kulutamise asemel peaks riik teatud tähtsatel ametikohtadel töötavaid inimesi väärtustama korraliku palga maksmisega.
Pomerants: eripensioni asemel peaks olulisi elukutseid väärtustama hea palgaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See oleks tegelikult normaalne, et kui on teatud väärtustatud elukutsed, siis neile vastaks mõistlik sissetulek, nii et inimene saaks ise oma pensionipõlve kindlustada,» ütles siseminister kommenteerides eripensionide kaotamise ja pensioniea tõstmise kava ühtsele 65 eluaastale.
«Kui maksumaksjate arv on lõplik ja ei muutu ajas, siis mida rohkem me maksame eelmiste põlvkondade eripensionideks, seda viletsam on palgaperspektiiv inimestel, kes näiteks aastal 2035 on Eestis politseinikud,» selgitas Pomerants.
Kõik võrdsed
Pomerants tõdes, et põhiline praegu kaitseväelasi, päästjaid ja teisi rahutukstegev punkt seoses eripensionide kaotamisega on pensioniea tõstmine 65 eluaastale. Siiamaani on teatud elukutsete esindajatel olnud õigus varem pensionile saada. Pomerantsi sõnul võrdustas sotsiaalministeeriumi eelnõu kõik ametid: «keegi ei eeldagi, et 65-aastane peab relva hoidma, suitsu sukelduma, patrullis olema.»
Pomerants selgitas, et päästja või kaevur ei peagi eluaegne amet olema. Kui inimene enam tervisenõuetele ei vasta, peab ta leidma teise töö. «Ehk nähaksegi ette võimalust, et keegi on töötu,» sõnas Pomerants eelnõu kohta. «Seaduse ettevalmistaja lähenemine on olnud midagi sellist, et enamuse tööelust on kindlustatud karjääri ehk tööd ja siis oled tööturul samades tingimustes nagu näiteks 58-aastane parameedik, kojamees või insener.»
Eelnõu ei teostu
Pomerants märkis, et praegu väljakäidud eelnõu eripensionidesüsteemi kaotamiseks ja pensioniea ühtseks tõstmiseks ilmselt ei teostu, sest sellele on liiga palju vastuseisu. Ühe võimaliku variandina, kuidas olukorda lahendada, pakkus ta, et leitakse mingeid kompromisse, tuuakse pensioniiga plaanitud 65st veidi allapoole, aga praegusega võrreldes ülespoole.
Teine võimalus on Pomerantsi sõnul selline, et pensionile mineku iga on 65 aastat ja tööl saab inimene olla lähtudes kutsealal tervisele kehtestatud nõuetest. «Kui oled vintske sell, siis 65ni. Teiste puhul riik aitab tööturul koha leidmisele kaasa. Ümberõpe, aktiivne personalitöö tööandja poolt, võib-olla veel mingi kompensatsioonimehhanism,» selgitas ta.
Vajalik kompromiss
«Lahendus võiks olla nende kahe versiooni koosmõjus,» sõnas minister kokkuvõtteks. Ta rõhutas, et siseministeeriumi siseselt on oluline, et oleks erinevate ametimeeste nagu päästjad ja politseinikud, ühetaoline kohtlemine.
«Loomulikult see on keeruline ja igal juhul tuleb mõelda, kas see on põhjendatud,» sõnas Pomerants. Probeemi arutamiseks plaanitud justiits-, sise-, kaitse-, rahandus- ja sotsiaalministri kohtumise täpset aega ei ole tema sõnul veel kokku lepitud.