Aastaid Laagris konutanud marmor-Lenin sõidab täna uude asupaika Maarjamäele, kus teda tervitab pronksist teisik, aga ka Viktor Kingissepp ja Jossif Stalin.
Punamonumentide seltskond täieneb
«Ajaloomuuseum soovib koondada punamonumendid, mis pole tänapäeval oma kohta leidnud, vaid kuskil niisama vedelevad,» ütles Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektor Mariann Raisma. Tulevikus on plaanis rajada neist monumentide park, mis tähistaks üht etappi meie ajaloos.
Täna Maarjamäele koliva Lenini tegi skulptor Matti Varik EKP Keskkomitee tellimusel. Pärast Eesti taasiseseisvumist polnud aga taiesest enam keegi huvitatud ja nii see Laagri monumentaalskulptuuri ateljee taha rohu sisse vedelema jäigi.
Raisma sõnul sai paljudele headele, küll oma ajastu ideoloogiale vastavatele töödele saatuslikuks asjaolu, et need arvati mälestiste nimekirjast välja. Tema andmetel oli üksnes Tallinnas muinsuskaitse all üle 30 monumendi.
«Paljud mälestised hävitati, sulatati üles, müüdi maha, lõhuti,» nentis Raisma ja meenutas Saaremaa uhket Upa monumenti, mis lihtsalt karjääri viidi ja seal ajapikku hävis.
Memoriaal jääb
Raisma väitel on hävinud eelkõige need monumendid, mis asusid endiste tehaste maa-alal. Suur osa nõukogudeaegsetest tahvlitest läks varaste saagiks.
Nüüd püüab ajaloomuuseum päästa, mis päästa annab. Eelmisel nädalal toimetati Maarjamäele Mustamäel Retke teel elamute vahel seisnud räämas mälestusmärk, mis oli püstitatud Saksa kommunistile Fritz Behnile. Behn tegi Saksa armees Hitleri-vastast kihutustööd ja hukati gestaapo käsul.
Raisma kinnitas, et mingil juhul pole muuseumil eesmärgiks nn punamonumente maha võtta, nagu soovib rahvuslasest aktivist Jüri Liim.
«Näiteks Maarjamäe memoriaal, millest sai valmis esimene etapp, on hea monument, üks võimsamaid ja kaunemaid Nõukogude ajal valminud töödest. Seal on ideoloogiline teema äärmiselt inimlikult lahendatud – igavest tuld hoiavad suured käed.
Tervikansamblina on tal ajalooline väärtus,» kinnitas muuseumi arendusjuht.
Memoriaal valmis 1975. aastal, selle autoriteks on arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Matti Varik. Teine etapp oli kavandatud veelgi pompöössemana, see pidi ulatuma Lasnamäe paekaldani ja tipnema naise figuuriga. Aegade muutudes jäi plaan teostamata.
Ansambliga haakuvad selle taga olevad kivid, neist igaühel väeosa nimetus, kes 1944. aasta sügisel Tallinna tungisid. «Seal on mälestuskivi ka lennupolgule, kes 1944. aasta märtsis Tallinna pommitas,» väitis kõik punamonumendid maha võtta sooviv Liim.
Rahakott määrab
Hiljuti võttis Liim omavoliliselt maha kaks mälestussammast – ühe Tondi endise sõjakooli juurest ja teise Tondi Ärikeskuse, endise Pöögelmanni-tehase õuelt. Kuna viimasel puhul oli tegu omanikega kooskõlastamata, algatati Liimi suhtes kriminaalmenetlus.
Raisma ütles, et ei pea Liimi tegu õigeks. Kuna Liim tõi mahavõetud monumendid Ajaloomuuseumi, pidi ka Raisma uurija juures ütlusi andma.
«Kõigepealt tuleb ikka uurida, kas mälestusmärk kellelegi ei kuulu, kes on omanik ja temaga kokku leppida. Ühendust tuleks võtta ka autoriga, kui ta veel elus on,» selgitas Raisma.
Aasta tagasi küsitles Ajaloomuuseum omavalitsusi – kas nad sooviksid rahva hulgas ebapopulaarseid monumente muuseumile annetada?
Kuressaare kinkiski oma Kingissepa, Jõhvi vallavalitsus andis ära Lenini pronksist hiigelpea, mis oli varem seisnud Jõhvi kultuuripalees. Paidest saadi Johannes Raudmetsa kuju. Aga näiteks Kärdla Kivi-Jüri on sealsete elanike seas väga soositud.
Muuseumil on kavas moodustada eri aegade monumentidest Pirita teele huvitav ja hariv kooslus.
«Siin on ju juba palju monumente – Russalka, Maarjamäe memoriaal, mälestusmärgid Charles Leroux’le ja Michael Parkile,» tõdes Raisma. «Kui lisada punamonumendid, moodustub piirkonnas omapärane mälumaastik. See kõik on ju oluline osa meie minevikust. Võib-olla tuleb sinna veel Kalevipoeg lisaks.»
Millal punamonumendid vaatamiseks välja pannakse, oleneb Raisma sõnul muuseumi ja projekti rahastamisest.
-----------------------------------------------
Valmib monumentide kataloog
Postimees kutsus eile lugejaid veebikeskkonnas teatama silma ja hinge riivavatest punamonumentidest. Üleskutsele reageeris ligi 80 inimest, kes andsid teada nii mõnestki nende hinnangul sobimatust mälestusmärgist. Samas olid paljud selle vastu, et mälestusmärke maha võetakse.
Ei Postimees ega Ajaloomuuseum soovigi ühtki mälestusmärki maatasa teha, vaid pigem päästa unarusse jäämise ning hävimise eest.
Tubli töö on selles osas ära teinud MTÜ Monumentide e-Kataloog, kelle juhataja Heiki Koov koostab Lääne-Virumaa monumentide andmekogu. Sinna tulevad ligi 300 mälestusmärgi fotod ja selgitavad tekstid, neist 66 on nn punamonumendid.
Koovi algatusel avatakse novembris Okupatsioonide muuseumis Lääne-Virumaa monumentide näitus, kus lisaks fotodele võib ehk näha ka mõnd elusuuruses sammast. Koov kavatseb andmekogu laiendada üle-eestiliseks. (PM)